Kalev Vilgats: Minevikku mäletamata pole tulevikuga asja

Kalev Vilgats
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Eesti riigi ajalugu kujunes nii, et enamik meie omariikluse seisukohalt tähtsaid kuupäevi on sattunud külmale ajale. 3. jaanuaril tähistame relvarahu algust vabadussõjas, 2. veebruaril peame Tartu rahu aastapäeva ja 23.–24. veebruaril juubeldame Eesti Vabariigi sünnipäeval. Vaid võidupüha on suvisel ajal.

3. jaanuaril ei olnud ilm kaugeltki nii külm, et ei võinuks nina väljagi pista, kuid Alevi kalmistul oli juba varasematest aastatest tuttav seltskond: Eesti lipu seltsi inimesed, Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindajad, Naiskodukaitse, linna- ja maavalitsuse rahvas ning näpuga veel huvilisi või isamaaliselt meelestatud inimesi, kes polnud pidanud paljuks kalmistule tulla.

Relvarahu aastapäeval ei jäänud kalmistul silma ühtegi noort inimest. Ka Tartu rahu aastapäeval mitte. Ehkki koos Mihkel Lüdigi nimelise koori lauljate ja tavapärasemast arvukama linnakodanike esindusega oli Tartu rahu aastapäeva tseremoonial 50–60 inimest, jäi keskmine vanus traditsiooniliselt kõrgeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles