Jaak Jaanso: tuleohutusest Pärnumaal

, Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso.
Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso. Foto: Lääne päästekeskus

Pärnumaal toimus 2015. aastal 313 tulekahju, neist Pärnu linnas 153. Tuli tegi laastamistööd 48 juhul eluhoonetes, 50 juhul muudes hoonetes ja 215 korda väljaspool hooneid. Enim hakkab silma hooletusest tingitud tulekahjusid (lahtise tule kasutamisel, kütteseadme kasutamisel ja toiduvalmistamisel).

Peale hooletuste on Pärnu linnas kümme tulekahju alguse saanud pahatahtlikult tõmmatud tikust, sooviga teise inimese vara hävitada.

Kahjuks peab tõdema, et hävinud pole üksnes vara, Pärnumaa kodanike read on vähenenud nelja inimese – maakonnas kahe ja Pärnu linnast kahe – võrra.

Suitsuandur igasse kodusse

Käesoleval aastal on Eestis esimese kuuga hukkunud juba 12 inimest. Ainult kahel neist oli kodus töökorras suitsuandur.

Õigesse kohta paigaldatud ja töökorras andur annab ruumi levivast suitsust aegsasti märku. Andur tuleb paigaldada lakke ja kui on suur majapidamine, tuleb panna andur igale korrusele. Anduri tööshoidmiseks ei ole vaja midagi muud kui seda aeg-ajalt tolmust puhastada ja vajadusel paigaldada uus patarei. Patarei vahetamise vajadusest annab andur märku lühikeste piiksatustega.

Kelle kodu on suitsuanduriga varustatud, võib olla kindel, et ööuni on valvatud. Suitsuandur küll ei muuda kodu tuleohutuks, kuid tulekahju korral avastab selle kiiresti.

Kuna olukord tuleohutusega on sõna otseses mõttes hull - hukkunud on kolm inimest rohkem kui eelmisel aastal samal ajal –, alustab päästeamet sel nädalal jõulist kodude tuleohutuskontrolli. See ei ole kampaania. Päästeameti tuleohutusjärelevalve kontrollib igal aastal paari tuhandet kodu. Sel nädalal kontrollitakse suuremate jõududega kogu Eestis. Tuleohutusjärelevalve ei nõusta, vaid annab korralduse kodus esinev puudus kõrvaldada, raskemate rikkumiste korral karistab rahatrahviga.

Teeme ometi oma küttesüsteemid ohutuks!

Küttesüsteemid vajavad regulaarset puhastamist. Kõige parem on, kui seda teeks korstnapühkija. Korterelamus peabki selle eest hoolitsema kutseline korstnapühkija. Ühe korteriga elamus võib neli aastat ise puhastada, igal viiendal aastal tuleb samuti kutseline korstnapühkija tellida.

Peale puhastamise tuleb jälgida järgmisi nõuandeid:

-          küdevat kütteseadet tuleb hoida pideva järelevalve all;

-          tuhk tuleb panna mittepõlevast materjalist anumasse;

-          vältida ülekütmist (põletada korraga üksnes üks ahjutäis puid). Kui sellest toasooja saamiseks ei piisa, on ohutu kütta üks ahjutäis hommikul ja teine õhtul. Metallkestaga kaminate ja ahjude puhul – paar-kolm halgu korraga;

-          kütta tuleb kuivade puudega, ka õuest, kaetud riidast toodud puudel on suur niiskusesisaldus;

-          ahju või  pliiti tuleb kütta lahtise siibriga;

-          kütteseadmed vajavad normaalseks põlemiseks õhku – nõukogudeaegsed hõredad eluruumid (õhu loomulik juurdevool igalt poolt)  tehakse remondi käigus „termoseks“, õhu juurdevoolu ruumi enam ei ole ja kütteseade lihtsalt ei tõmba. Õhu juurdevooluks ruumi paigaldatakse välisseina ventilatsiooniklapp.

Hoolige palun lähedastest

Vaadake üle oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, aidake neid ise või andke neist teada. Peame mõistma: kui jätame märkamata, võib juhtuda õnnetus, mis lõppkokkuvõttes võib puudutada ka neid, kes on oma kodus teinud kõik, et õnnetusi ei juhtuks. Soovitame probleemi ees silmi mitte kinni panna ja helistada nt kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindel, et probleemiga hakatakse tegelema. Kui koostööpartnerid ei tea, et teil on probleem, ei saa nad ju aidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles