Elav raamatukogu toob elu õpilastele lähemale

, Rääma põhikooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu Rääma põhikoolis  toimus maailmaharidusliku toiduveerandi raames toiduteemaline elav raamatukogu, seda põnevat kooslust said peale oma kooli 8.–9. klassi õpilaste lugeda ka Vanalinna ja vabakooli üheksandikud.

„Raamatud“ olid toidu tootmise, töötlemise, kaitse ja tarbijani toimetamisega seotud inimesed. Kokku oli 15 raamatut, aga kuna osa oli tulnud kahekesi, vestles lastega 18 inimest. Seekordsesse valikusse jõudsid piimakarjakasvataja, köögiviljakasvataja, pagar, piimatööstuse esindaja, suurpoe esindaja, kokk, koolitoitlustaja, tervisekaitseametnik, toiduameti esindaja,

korilane, kaks tulevast tippkokka, kalandusspetsialist, jahinaine ja toitlustuskoha omanik.

Elav raamatukogu on äärmiselt meetod, mis toetab inimese isiklikku arengut, aitab kummutada sterotüüpset mõtlemist ja vabaneda eelarvamustest.

„Uue õppekava eks märksõna on väljundipõhine õpe, eesmärk on kasvatada elus iseseisvalt hakkamasaavaid inimesi,“ võttis Rääma kooli õppealajuhataja Marika Kruk kokku elava raamatukogu kui meetodi kasulikkuse õppeprotsessile. „Meie kooli üks eripära on pärimuskultuuri ja maailmahariduse suund. 15 elavat raamatut rääkisid õpilastega toidust ja toidukultuurist, mis hõlmas kõik kooli üld- ja ainepädevused.“

Elava raamatukogu meetod jõudis Eestisse 2006. aastal Eesti gaidide liidu kaudu. Alguse sai see 2000. aastal Taanis Roskilde festivalil, kus seda esmakordselt katsetati. Praeguseks on levinud meetod juba jõudsalt nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Laenutamine käib nagu päris raamatukogus: raamatukoguhoidjad, raamatute kataloogid, lugejatel on lugejakaart, raamatutel tagastustähtaeg ja kõik toimub kindla reeglistiku alusel. Eriliseks teeb meetodi see, et raamatud ei ole paberkandjal, vaid need on rääkivad inimesed!

Vanalinna kooli 9.a klassi õpilased Eliise ja Kristi kirjeldasid sündmust selliselt: „Rääma kooli elav raamatukogu kujutas endast elavate raamatute "lugemist" ehk eri erialade spetsialistidega arutlemist. Õpilased olid jagatud rühmadeks, iga rühm sai laenutada korraga ühe "raamatu" ja 20 minuti jooksul tema erialast rääkida. Meie ülesanne oli esitada raamatutele nende erialaga seotud küsimusi. Raamatuid oli suur valik, kes kõik esindasid mingit toidutööstusega seotud ala, alates piimakarjakasvatajast kuni restorani tippkokani. Saime palju targemaks, näiteks kuulsime kuidas jõuavad piimatooted poelettidele. Lähema ülevaate saime sellest, kuidas paistab töö toitlustuskoha omanikule: mis on raske ja mis töös huvitav. Elava raamatukogu idee on väga huvitav ja paljude õpilaste jaoks uudne. Niis saab mingist teemast parema ülevaate kui päris raamatut lugedes, kuna õpilasel on võimalus küsida just selle kohta, mis teda huvitab. Selliseid sündmusi võiks veel olla.“

Kui lapsed said raamatukogus lugejatena panna proovile oma küsimuste esitamise ja kuulamise oskuse, ei olnud raamatud kiitusega kitsid. Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpilased Krete Arust ja Erik Tammeleht ehk raamat „Tulevane tippkokk“ pajatas: „See oli väga tore ettevõtmine. Meil oli rõõm näha nii palju kooliõpilasi raamatukogust osa võtmas. Õpilased jaotusid kaheks: ühed olid teemast väga huvitatud ja küsisid palju, tagasihoidlikumad ei olnud raamatust nii väga huvitatud, aga said sellegipoolest tarkust juurde. Tänu ürituse formaadile oli meil võimalus muuta noorte arvamust gümnaasiumi ja kutsekooli erinevusest. Aitäh kutsumast, osaleksime järgnevatel aastatel uuesti.“

Urmas Martinson – raamat „Kokk“ – leidis, et üritus oli huvitav. „Mina tundsin ennast kui malesimultanil,“ kirjeldas ta. „Küsimused oli kiired, huvitavad ja asjatundlikud. Kahe lugemiskorra vahel ei saanud isegi korralikult maha istuda ja vett juua. Lapsed olid uudishimulikud. Selline meetod aitab õpilastel paremini aru saada eri ametitega seotud rõõmudest ja muredest.“

Vabakooli õpilased ja õpetaja Ott Kilusk leidsid lõppkokkuvõtteks, et polegi väga oluline, milliseid erialasid või eluvaldkondi elav raamatukogu pakub, oluline on, et saab suhelda ja uusi teadmisi omandada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles