Uudis, et kurikuulus Pärnu masinatehase vare läheb lammutamisele, tekitas omajagu vastukaja. Kohalike arvates võiks kunagise tootmise asemel ollagi lage plats, kuni selgub, mida on sinna mõistlik ja millises mahus ehitada. Õigupoolest ongi seoses Rääma 7 kinnistuga asi mahtudes. Veel mõni aasta tagasi kõlas omanike soov rajada jõekaldale kortermaju nii ambitsioonikalt, et põhjustas põliselanike vastuseisu. Praegugi jääb palju ebamääraseks.
Üks pärnakatest küsiski toimetuselt, et kui vastavalt linna üldplaneeringule peaks see jõeäärne ala olema väikeelamumaa, siis millal on otstarvet muudetud, kui sinna võidakse lubada püstitada korterelamuid.
Leht märkis õigesti, et kunagiste 15-korruseliste kortermajade asemel tahetakse ehitada nelja kuni kuue korrusega elamuid. Arvukalt kortereid tähendab palju uusasukaid. Kust tulevad neile töökohad, lastele lasteaia- ja koolikohad? Seda enam, et piirkonna lasteaiad peaksid olema asustatud. Kuidas mõjutab elanikerohke uusasumi tekkimine piirkonna transpordiskeemi ja mille arvelt tehtaks Rääma tänava laiendus? Üleüldse, kust leitakse niipalju uusi elanikke, kui aastaid kestnud suund on Pärnust lahkumine?
Kas linnavalitsusel on näiteks ülevaade sellest, kui palju on Pärnus kortermajades tühje elamispindu ja milline on tegelik uute korterite vajadus suvepealinnas?
Veel huvitavam on mõte, et kui kortermaju ei lubata, võetakse masinatehase karkass taaskasutusele tootmishoonena. Niisiis, uus Martin Seileri mootoritehas? Arendaja ootab linnalt detailplaneeringule punkti. Linnapea mõtteavalduse järgi kaldub linn kiitma heaks elamute püstitamist. Ehk teeks olukorra linlastele selgemaks tänases juhtkirjas esitatud küsimustele vastamine.