Pillerpall pidas pidu Nõiakivi juures

Kuna Heljo Mänd on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas luuletusi lastele, oli päris raske valida, millist raamatut või tegelast lastele tutvustada. Kokkuvõtteks tegid lapsed juttude, luuletuste ja videote põhjal valikud ise: nad joonistasid pildid ja valmiski näitus.

Lasteaia koridorigaleriid kaunistavad nüüd kahe- kuni seitsmeaastaste laste tööd – pildikesed Heljo Männi juttudest ja luuletustest, millega lapsed olid tutvunud. Põngerjatega vaadati ka lavastusi „ Nõiakivi“ ja „Karu-aabits“, millega olid üles kasvanud nende vanemad. Eriti väiksematele lastele sobisid Mõmmi vanad ja armsad lavastuslood ETV arhiivist. „Nõiakivi“ oli sobivam suurematele lastele. Tihti kandsid kirjaniku loodud jutukesed lapsi lõunauinaku eel unemaale.

Mis sünnipäev see ilma peota on? Rühmaõpetaja Ehal tuli mõte lastele tutvustatud ja tuntuks saanud Heljo Männi raamatute tegelased kokku panna ühte lavastusse ja nii sündiski humoorikas lavastus. Nii nagu Heljo Männil oli kahju, et ta on lapsepõlvest välja kasvanud – ainuke viis lapsepõlve tagasi pääseda on aeg-ajalt olla lastekirjanik –, otsustasid suured pillerpallid lapsepõlvemaale tagasi minna omal moel ja lapsena armastatud tegelasi mängida. „Lavastajana“ määras õpetaja Eha rollid, üheskoos hangiti kostüümid firmalt Siilipidu, õpiti selgeks tekst ja liikumine. Mängupeol „Pidu Nõiakivi juures“ olid tegelasteks üksteist õpetajat, keda toetasid lauludega Pillerpalli laste lauluansambel muusikaõpetaja Jelena juhendamisel.

Lavastusest lähemalt. Pidu algas Nõiakivi juures, kus väärikas kivivalvur Ropka ootas pidulisi. Juba tulidki kaks vanaema „Nõiakivi“ raamatust, kes rääkisid ilmast ja haigustest, nagu vanaemad ikka. Nendeks olid jänesevanaema Sabiine ja karuvanaema Adelheid. Hilinedes ja tormates jõudis kohale ka hundivanaema Zusi-Zuusi. Ropka juures selgus, et kivivalvur oli unustanud oma kõrge vanuse tõttu „Mõmmi aabitsa“ tegelastele helistada. See viga sai parandatud ja järgemööda jõudsid kõik tegelased „lavale“.

Lavastuses kujutati tavapärast „Karu-aabitsa“ raamatu elu. Mõmmi koos Mõmmi-beebiga ootas koolist Karu-Katit ja Karu-Matit, et mõni täht selgeks õppida. Samas pidi Mõmmi rahustama Jänku-Jutat, kes pelgas hundikutsikaid Uudut ja Uugut. Hundikutsikatel polnud aega jäneseid vahtida, nad õppisid laisklemist ja vahel harjutasid ainsana selgeks õpitud u-tähte. Spordimees Rebase-Rein pidas lugu sportimisest, pannes nii lavastuses olevad tegelased kui ka pealtvaatajad võimlema. Vahepeal kimbutas Mõmmit Jorupill Jonn, mis aeti Sirtsu sohu ansamblilaste laulu saatel.

Mobiilsele ajastule kohaselt suhtlesid näidendis olevad tegelased omavahel mobiiltelefonidega. Nii õnnestus Ropkal kutsuda kõik tegelased Nõiakivi juurde Heljo Männi juubelit ja Eesti sünnipäeva tähistama. Humoorikal tegelasel kivivalvur Ropkal oli kõikide jaoks üllatus varuks. Selleks oli kõne proua Heljole, kus kõik tegelased teda telefoni kaudu õnnitlesid, soovisid palju tervist ja teravat sulge ka edaspidiseks ning tänasid toredate lasteraamatute eest.

Väärikas sünnipäevapidu lõppes kauni hällipäevalaulu ja maiustamisega. Igal õigel sünnipäeval pakutakse ju midagi magusat. Kolm vanaema raamatust „Nõiakivi“ olid küpsetanud maitsvad kringlid kõigile lastele.

Pillerpalli lasteaiaga ühist maja jagavad meie sõbrad toimetulekukoolist. Nii kutsuti järgmisel päeval kooli õpilasi koos täiskasvanutega etendusele. Hiljem meenutasid koolilapsed kõige enam kivivalvur Ropkat, sest tema rääkis naljakalt. „Mõmmi aabitsa“ laulud olid õpilastele tuttavad ja neid lauldi ka pärast etendust.

Lasteaialastele meeldisid kõik tegelased. Lastes tekitas elevust ja äratundmisrõõmu näha oma rühma õpetajaid Heljo Männi lastelavastustest tuntud toredates kostüümides. Ja eks lemmikuks osutuski oma õpetaja mängitud tegelaskuju. Rõõm oli kuulda, et alates neljast eluaastast olid väikesed pillerpallid Heljo Männi raamatute tegelaskujude tundmises väga targad.

Peol ei unustatud ka meie kalli Eestimaa lähenevat sünnipäeva. Laululapsed laulsid südantliigutava kodumaateemalise laulu, saal oli kaunistatud sinimustvalgete lipukestega. Karu-Kati ja Karu-Mati rääkisid lastele sellest, et nende koolis olevat õpetaja rääkinud, kui oluline on armastada isamaad ja et Eesti Vabariigil täitub varsti 98 aastat.

Elagu Eestimaa armastatud lastekirjanik ja mõmmiema Heljo Mänd!