Eesti kunsti näituste korraldama hakkamisest möödus äsja sada aastat. Pärnu on kunsti eksponeerimisel alati oluliselt kaasa löönud. Ometi pole raekoja saal olnud ainuke koht, kus pärnakas on aegade jooksul võinud kunsti nautimas käia. Selliseid saale on olnud rohkem.
Raehärra Grimmi saalis on olnud 30. septembrist 1. oktoobrini 1873 A. Achillese maastikumaalide näitus.
20.-28. juulil 1885 korraldati võimlas käsitöönäitus, kus ruumi jagus kohalikegi taidluskunstnike loomingule.
20. sajandi juhatas sisse 20. juunist 1. augustini 1901 Musse (maakeeli “vaba aeg”) seltsi ruumides Kuninga 14 toimunud K. v. Winkleri teoste näitus. Näitust täiendasid pärnakate M. Dückeri, F. Moritza ja L. v. Tobieseni tööd. Eestlasi esindas Paul Raud.
14.06. - 17.07.1909 toimus Pärnu Saksa seltsi majas Rüütli ja Tallinna tänava nurgal (Saksa progümnaasium) trükikoja omaniku L. W. Laakmanni algatusel koostatud Balti maalikunstnike ja kujurite näitus.
Osa võtsid A. Beggrow, S. Bielenstein, B. Borchert, E. Borchert, E. Campenhausen, E. Dücker ja M. Dücker (pärnakad), E. Gaehtgens, A. Hellmann, M. Hellmann, K. Hahn, P. Kalpokas, J. v. Klever, T. Kraus, L. Lehbert, M. Luther, V. Purvitis (lätlane), C. Raedlein, G. v. Rosen, J. Rosenthal, E. Rudolff, A. N. Seuberlich-Hasford, H. Siecke, L. Walther, S. Walther, K. v. Winkler, A. Volz ja eestlane Paul Raud.
1909. aastal oli veel 26.-29. detsembril poeglaste gümnaasiumi ruumes Kuninga tänaval vene kunstniku N. Lundi maastikumaalide näitus.
Kunstinäitamise juubeliaasta
Kolmas eesti kunsti näitus toimus 16. oktoobrist 7. novembrini 1910 Tartus, kust see viidi vaatamiseks Valka. 18 kastitäit pilte jõudis 2. (15.) detsembri hommikul Pärnusse ja kibekiirelt alustati nende ülesriputamisega Pärnu linna koosolekute saali Elevandi tänaval.
Kuni linna raekoja juurdeehituse valmimiseni 1911. aastal toimusid mitmesugused koosolekud linnale kuuluvas majas, kus asus raamatukogu ja hiljem kahel korrusel muuseum. Kuigi näitus pidi avatama 4.(18.) detsembril ja kestma 12.(26.) detsembrini (PM 28.11.(11.12.)1910), avati siiski pühapäeval, 5.(19.) detsembril, sest eeltöödega ei saadud varem valmis.
Eksponeeriti P. Areni, K. Burmani, P. Burmani, V. Kangro-Pooli, J. Koorti, K. Mägi, R. Nymani, A. Pillarti, M. Pukitsa, K. Raua, P. Raua, A. Roosilehe, A. Šekotihhina, N. Triigi, V. Triigi ja A. Uuritsa teoseid.
See ajakirja Noor-Eesti korraldatud kunstinäitus oli Pärnu ajaloos esimene Eesti kunsti näitus. Varem oli eesti kunstnikke baltisakslaste näitustel esindanud Pärnus ainult Paul Raud. Seega oli läinud aasta Pärnus juubeliaasta.
Sissepääs näitusele maksis 25 kopikat, õpilastele 15 ja kooliõpilaste gruppidele 9 kopikat. Tähelepanu väärib, et linnavalitsus andis selleks näituseks oma koosolekutesaali. Paistab, et Pärnu linnavõim on läbi aegade olnud kunstirahva suhtes heatahtlikult meelestatud.
Esmaspäeval, 6.(20.) detsembril kõneles Bernhard Linde kooliseltsi saalis uuematest kunstivooludest. Sissepääs kõneõhtule oli vabatahtliku maksu eest mitte alla viie kopika. Kõnele järgnesid Hugo Raudsepa taktikepi all läbirääkimised.
Kunstinäitus oli avatud 10-16. Tööinimestel oli sellel kellaajal võimatu näitust külastada, seepärast tehti 9., 10. ja 11. (22.-24.) detsembril saaliuksed lahti õhtul 21-23, et kunstiteoseid elektrivalguses saaks imetleda, kusjuures alandati piletihinda.
Näitust külastas 996 inimest. Sellesse arvu on haaratud ka kooliõpilased. Pilte müüdi 70 rubla eest.
Programmiväliselt rikastas näitust kohalik kunstnik ja kooliõpetaja Rudolf Lepik oma väljapanekuga. Kohalik Postimees avaldas Bernhard Linde kunstinäitust selgitava artikli ja pööras näitusele palju tähelepanu.
1911. aastal oli 12. juunist 1. juulini Saksa seltsi majas Balti kunstnike liidu maalinäitus.
Esindatud olid A. Baranowsky, S. Bielenstein, B. Borchert, E. Borchert-Schweinfurth, K. Burman, P. Burman, K. v. Botticher, A. Dimitrijev, T. Doebner, E. Gaethgens, M. v. Gruenewaldt, M. Hellmann, G. v. Hoerner, P. Kalpokas, G. Kieseritzky, T. Kraus, E. v. Kügelgen, A. Leckney, F. Moritz, S. Plawneek, G. v. Rosen, J. Rosenthal, I. Seuberlich-Hasford, E. Schuchardt, I. Tihhomirov, R. Walter, S. Walter, K. v. Winkler, S. Volz. Pärnakaid esindasid M. Dücker, S. Grimm ja E. Musso.
1916. aastal korraldas K. Štšerbakov (Süvalo) 19. veebruarist 6. märtsini Suur-Sepa 4 oma esimese personaalnäituse.
Süvalo ruulib
23. veebruaril 1918 kuulutati Endla rõdult välja Eesti Vabariik. Pühapäeval, 24. veebruaril avas kunstnik K. Süvalo Pärnus Aia 3 oma piltide ja kavandite näituse, mis kestis 4. märtsini.
Sissepääs maksis 125 kopikat, õpilastele 65 kopikat. Eksponeeritud oli sadakond pilti. Näitusele pööratud tähelepanu tõendab läbi kolme lehenumbri ilmunud arvustus.
See oli vastsündinud Eesti Vabariigi esimene kunstinäitus, hoolimata sellest, et toimus juba Saksa okupatsiooni tingimustes.
Samal 1918. aastal korraldas Pärnus oma maalidest ja joonistustest näituse kodulinna naasnud õpetaja ja kunstnik Martha Kivi.
1919. aastal korraldas Süvalo oma kolmanda personaalnäituse. Täpne koht ajalehtedest ei selgu, toimumise aeg võis olla 1.-16. juuni. Edasi võis maale imetleda veel kahel pühapäeval, 15. ja 22. juunil. Näitusel oli palju külastajaid, eriti kooliõpilasi. Pilte õnnestus müüa 3000 marga eest.
1920. aasta suvel toimusid kooliõpetajate suvekursused kunstnike Jaan Siiraki, K. Süvalo ja Schnelli juhendamisel. Kursustel osalenud õpetajate töödest avati 13. augustil kell 12 linna tütarlaste kõrgema kooli ruumes (Vanalinna põhikool) Pärnu maakonna suvekursuste näitetoimkonna korraldusel näitus.
Korralduskulude katmiseks maksis sisseminek mitte alla viie marga vabatahtlikku maksu. Näitus oli avatud iga päev 16-18 kuni 21. augustini.
Kaks kuud kestnud kursuste tulemuseks oli suur kogu mitmesuguseid, nii oma laadi kui väärtuse poolest erinevaid töid. Näitus oli “vaatamise vääriline”.
1921. aasta märtsis-aprillis toimus saksa kooli ruumides (Vana-Tallinna 1) Pärnu muinasuurijate seltsi poolt Pärnu linna ajaloosse puutuvate piltide ja plaanide näitus. Paljud Pärnut kujutavad pildid olid vasegravüürid.
7.-14. juunini 1925 korraldas Süvalo jälle Aia tänaval oma maalide näituse, kus vaadata olid portreed, maastikud, kompositsioonid.
24.-26. veebruaril 1928 oli Pärnu poeglaste gümnaasiumis taas Süvalo maalide näitus. Eksponeeritud oli 25 maali, enamik maastikud. Kolme päevaga käis uudistamas ainult sadakond inimest, kuigi sissepääs maksis vaid kümme senti.
1929. aastal asus Pärnusse elama kunstnik Paul Liivak, kes teenis leiba Endlas dekoraatorina. 1. detsembril 1929 avas ta Pargi 2 oma maalide, graafika ja akvarellide näituse.
Eksponeeritud oli üle 30 töö. Kolmes ruumis rippuvad tööd olid valminud mõne suvekuuga ja nendel olid tabatud Pärnu linna veetlevamad vaated.
3.-6. jaanuarini 1930 toimus Pärnu saksa kooli ruumides Põhja-Liivimaa kirikute ja nende sisevaadete näitus, mille korraldasid Riia ehitusmälestiste arhiiv ja Saksa kultuuriamet.
29. juunil 1930 avati tütarlaste gümnaasiumis kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse korraldatud näitus. Eksponaate oli üle paarisaja.
Esinesid A. Akberg, N. Bergholz, K. Burman, P. Burman, N. Espe, P. (Leps) Estam, H. Halliste, A. Jegorov, A. Kaigodorov, H. Kamdron, A. Kesner, A. Krims, O. Krusten, A. Kulkov, M. Laarmann, E. Leps, K. Liimand, P. Liivak, N. Mei, R. Nyman, V. Ormisson, A. Pulst, J. Püttsepp, K. Süvalo, L. Walther, E. Viiralt.
Esimest korda oli pärnakate silmade ees Erich Lepsi ja tema abikaasa Pauliine Leps-Estami looming. Nad elasid Pärnus 1944. aastani.
1931. aasta augustis näitas rannasalongis oma maale ja graafikat Riiast pärit iseõppinud maalikunstnik Stepanov. Taidluskunstnik pärnakaid ei huvitanud, sest kolme päeva jooksul oli tema kunstile pilku heitnud ainult paar-kolmkümmend inimest.
23. augustil 1931 avati Supeluse tänaval kohvikus Silvia karikaturistide Jaan Jenseni ja E. Janimäe näitus, mis osutus nii menukaks, et algul nädalaks planeeritud näitust pikendati peaaegu veel teise nädala võrra. Inimesed seisid järjekorras, et kunstnikud neist kohapeal karikatuuri sehkendaksid.
Aktiivsed kristlikud noored naised
2.-5. aprillini 1932 kestis kristlike noorte naiste ühingu ruumides ja korraldusel näitus Pärnus erakätes olevatest kunstiesemetest. Aafrika puunikerduste ja Egiptuse ning Jaapani keraamika kõrval eksponeeriti pärnakatest kunstnike E. Dückeri, M. Dückeri, M. Kivi, E. Kreischmanni, P. Leps-Estami, K. Süvalo ning E. Obermanni, E. Ole, V. Purvitise, K. Veeberi, J. Weenixi, E. Viiralti, K. v. Winkleri töid.
Vanu maale olnud ka sellistelt autoritelt nagu Stael v. Holstein, Ban Severdeck, Th. Reyne, Kaurov, Kusnetsov jt.
Külastajaid oli näitusel Vabadusväli 4 (praegune Kaitseliidu maja) piisavalt ja leiti, et näitus kukkus välja paremini, kui arvata võinuks. Sissepääs suurtele oli 25 senti, väikestele 10 senti.
Kiidusõnadest tiivustatuna korraldasid vagad noored daamid ka 1933. aastal oma ruumides analoogilise näituse, mis toimus 13.-17. maini.
Esindatud olid A. Laikmaa, K. Mägi, P. Burman, Adamson-Eric, J. Vahtra, K. Teder, skulptor Hilda Orgussaar, P. Liivak, T. Grenzstein, R. Nyman. Baltisakslastest K. T. Neff, K. v. Winkler, Erna Kreischmann, E. G. Dücker ja tema abikaasa M. Dücker. Pärnus elavatelt kunstnikelt oli taieseid K. Süvalolt, E. Lepsilt, M. Kivilt, K. Bergmann-Vardilt ja 1932. aastal Viinist Pärnu asunud Karl Burianilt. Lätlasi esindas V. Purvitis ja venelasi üks Makovskitest.
23. juulil 1933 avas tütarlaste gümnaasiumis J. Vilmsi (Nikolai) tänaval nukunäituse Ally Orav. Näitus kestis paar nädalat ja sellel võis nukuna näha linnapea Oskar Kaske, aga ka luuletajast arsti J. Vares-Barbarust.
Kase tundis ära tema omapärasest kepihoiust ja Varese kas või selja tagant tema iseäralikust poosist. Veel oli avaliku elu tegelastest näha pastor Lattikut, professor Paldrocki, kunstnik Starkopfi jt. Oli huvitavaid maske, karakterkujusid, tüüpe jne.
Pallasest Pärnusse
Pärnakaid õppis Pallases juba nii palju, et nad hakkasid paari kaupa end kodulinlastele tutvustama.
24. juunil 1934 avati tütarlaste gümnaasiumis Pallase õpilaste Erich Martensi ja Erik Lutsu näitus. E. Martens (28.08.1911 – ? 09.1944 Läänemerel) sündis Pärnus kaupmehe pojana. Õppis ühisgümnaasiumi humanitaarharus, mille lõpetas 1930. Pallases õppis 1932. aastast. Pseudonüümi Ero all ilmestas oma karikatuuridega Vaba Maa Pärnu väljaannet. Paljud neist on ilmunud raamatus “Pärnumaa kõverpeegel”.
Näitusel olid maailmanimede kõrval ðaržis jäädvustatud linnapea Kask, linnanõunikud Soo ja Mardi, õpetajad Mälgud, Köösel, Rööp, Meri, Goebel jt, arstid Kukk, Vares, Normann, Lepik, juristid Soontak, Kuusner, Kukke, Tallo, Kerge, Hansen, ärimehed G. Tölp, H. Kull, J. Jakobson, K. Lorenz jt, kaitseväelased kolonel Rosenberg, major Pulma, kapten Taalder, ajakirjanikud Jürvetson, Martinson, Meiner (Meimre), sportlased Välbe, M. Vesset, Tiiu Kuusner, O. Nuuma jt.
E. Luts (1911–?) lisas karikatuuridele omalt poolt kümmekond portreeskulptuuri. Noored kunstnikud meelitasid rahvast saali sellega, et olid valmis kohapeal soovijast tegema ðarži või skulptuurportree. Näitus oli avatud 9. juulini.
14. juulil 1935 avasid tütarlaste gümnaasiumis kunstinäituse pallaslased N. Triigi õpilane Aino Kaimur ja A. Vabbe õpilane Ursus Tamm.
Aino Kaimur (1911–1941) sündis Jäärja vallas, õppis Pallases 1932. aastast, langes hävituspataljonlasena 1941. aastal. Oli Epp Kaidu õde.
Ursus Tamm (27.05.1910–25.06.1942) lõpetas ühisgümnaasiumi, õppis Pallases maalimist, langes vabatahtlikuna Idarindel Punaarmee vastu võideldes.
Noorkunstnikelt olid väljas paari viimase aasta tööd, Kaimurilt poolteistkümmend, Tammelt üle 40, nii et ruumika klassitoa kõik neli seina olid täidetud. Kaks nädalat kestnud näitusel käis rohkesti külastajaid.
Soomlased kunsti pakkumas
Suvitamas ja reisimas käib ikka jõukam rahvas ning neil on kombeks meeneid koju viia. Selle tõe tabas ära grupp Soome kunstnikke ja nad korraldasid 1935. aasta augustis Pärnu Kirjastuse Ühisuse raamatukaupluses Rüütli 39 maastikumaalide müüginäituse.
Esindatud olid E. Valova, J. Bjöström, A. K. Heickell, L. Salonen, N. Silverberg, A. Alanko, V. Stankowsky jt. Näitus oli avatud 17. augustini.
Ja kui kõik ausalt ära rääkida, olid kallid ülelahevennad oma maalidega kohal juba mitu aastat varem, aga siis ei reklaamitud seda kui näitust, vaid kui kaupa. Nimelt kuulutas Pärnu Kirjastuse Ühisuse raamatukauplus 1933. aastal, et on avanud Soome kunstnike õlimaalide müügi. Peamiselt Soome maastikud olid väljas kaupluse vaateaknail ja äris. Kunstnikest on mainitud A. Heickelli, J. Bjöströmi, E. Valovat, V. Nikkaneni jt. Maale müüdi 15. juulini.
Vaevalt neid maale Soome tagasi viidi, küllap jäeti siia, nüüd juba näituselt, mis kõlab hoopis ligimeelitavamalt, õiget ostjat ootama.
Pärnu kristlike noorte naiste ühingu korraldusel oli Vabadusväli 4 nende ruumides 1935. aasta 20.-28. oktoobrini sünnilt pärnaka Eveline von Maydelli siluettide näitus, kus võis uudistada peamiselt Ameerika ja Euroopa kuulsusi.
10.-11. novembril 1935 oli naisseltsi Linda pinnal Gustav Adolfi 10 puunikerdaja Jakob Jõgi (1875–1961) tööde näitus, kus vaatamiseks väljas üle 70 eksponaadi.
Oli puulõikeid poliitikutest, nagu K. Päts ja J. Tõnisson jt. Raamatukaupmees A. Küng oli väärt Saaremaa marmorist kuju. Palju oli puusse lõigatud muistsete eestlaste eluolu. Praktilistest esemetest väärisid tähelepanu puidust kirjutuslauagarnituurid ja pähklitangid.
Kahjuks oli külastajaid vähe, esimesel päeval üle poolesaja, teisel päeval veelgi vähem.
1. detsembril 1935 oli pärnakatel jälle asja Vabadusväli 4 hoonesse, kus avas joonistuste ja karikatuuride näituse juba tuttav Elmar Janimägi. See oli kunstniku 30. ringreisinäitus pärast turneed Balti riikides.
Rockefelleri, Hitleri, Litvinovi, Mussolini, Smetona, Fordi jt kõrval olid kunstniku tähelepanu pälvinud pärnakad J. Karu, M. Kangro, O. Siinmaa, O. Kask, P. Suve, H. Soo, J. Kukk, K. Lorenz, M. Mitt, K. Hansen, A. Martinson, R. Teder, I. Urbel jt.
1936. aasta suvel olid Pärnu Kirjastuse Ühisuse raamatukaupluses müügiks välja pandud ungarlasest kunstniku Ernö Kochi (1898–1970) gravüürid Pärnu ja Eesti motiividel.
6.-16. augustini 1936 oli rannasalongis E. Kutsari tööde näitus. Uksed avati 6. augustil kell 12, sissepääs maksis 25 senti, õpilastele 15 senti. Iga päev võis 10-20 uudistada enam kui 60 maastikku, kompositsiooni, portreed, linoollõiget, joonistusi Pärnu motiividel. Näitus äratas huvi ja välismaalastest suvitajad viisid siit kaasa Eesti kunsti.
10.-22. augustini müüdi raamatukaupluses taas Soome kunstnike maale. Autoriteks A. Alanko, A. Heickel, I. Lefevre, L. Salonen, J. Bjöström, N. Silverberg jt (PPL 18.08.1936). Soomlaste pildid rippusid kaupluses veel aasta lõpul, kui teatati, et soovides kinkida midagi väärtuslikku, on Soome kunstnike maale müügil väga madalate hindadega. Väljapanekuga võis tutvuda ilma ostukohustuseta.
1937. aasta juuli lõpul avati tütarlaste gümnaasiumis J. Jõgi puulõigete näitus. Algul pidi see suletama 2. augustil, kuid suure publikumenu tõttu pikendati lahtiolekuaega 10. augustini. Näitusest olid esmajoones huvitatud soomlastest suvitajad ja Eesti-Taani kultuuripäevadest osavõtjad. Kõigile pakkusid silmarõõmu eestlaste minevikku kujutavad puulõiked.
1. juulil 1938 avati rannasalongis Pallase 29 õpilase ja vilistlase tööde näitus. Väljas oli 100 tööd maalis, graafikas ja skulptuuris.
Esinesid vilistlased J. Võerahansu, R. Sagrits, G. Raud, õpilased E. Pehap, A. Miikman (Miikmaa), R. Sepp, E. Kits, Koks, Tomsen, Massal, E. Jõesaar, K. Mätik, R. Timotheus. Pärnakaid esindas N. Triigi õpilane Arno Koch (Vihalemm) kuue tööga.
Üks neist, “Pärnu motiiv”, valmis alles näituse avamise päeva hommikul. Näitust külastati elavalt (üle 500 inimese) ja sellelt osteti 12 tööd. Kaks neist jäi Pärnusse, üks viidi Viljandisse, kaks Eesti saatkonda Riiga ja ülejäänud Rootsi.
Pärnu kuurordi 100 aasta juubeli puhul korraldas kujutava kunsti sihtkapitali valitsus kokkuleppel Pärnu linnavalitsusega ulatusliku kunstinäituse tütarlaste gümnaasiumis.
Kujutava kunsti suurparaadil esinesid Pärnus P. Aavik, Adamson-Eric, M. Adamson, I. Anton, P. Aren, A. Audova, A. Bach, J. Gentalen, J. Greenberg, A. Grinev, J. Grümberg, E. Haamer, A. Hoidre, A. Ipsberg, A. Jasmin, A. Jegorov, E. Jegorov, A. Johani, E. Jõesaar, E. Järv, A. Kaasik, A. Kaigodorov, R. Kaljo, R. Kernumees, A. Kersner, E. Kits, E. Koch, F. Koppel, N. Kummits, E. Kutsar, E. Kõks, E. Kübarsepp, A. Lamp, H. Lepik, K. Liimand, P. Liivak, V. Loik, B. Lukats, L. Mei-Starkopf, V. Mellik, A. Miikmaa, L. Mikko, A. Murakin, E. Mätik, V. Mõlder, L. Nirk, R. Nyman, E. Ole, L. Oskar, E. Pehap, K. Pehme, K. Pärsimägi, J. Püttsepp, G. Raud, J. Raudsepp, E. Roos, E. Rüga, F. Sannamees, A. Simson, A. Sivadi, L. Sõber, O. Sädek (Funk), K. Teder, A. Triik-Põllusaar, V. Turp, R. Uutmaa, A. Veeber, A. Vomm, E. Viiralt, J. Võerahansu ja pärnakatest E. Leps, K. Süvalo ning U. Tamm.
Näituse tööde valik tehti Tallinnas toimunud näitusel neist, mis said eriti hea arvustuse osaliseks, mida täiendati veel mõne väljapaistva kunstniku tööga.
Näituse avas 18. juunil linnapea H. Soo, selgitusi andis kunstnik K. Liimand. Selgus, et see oli suurim näitus, mis kunagi väljaspool pealinna oli korraldatud, sest 74 autorilt oli vaatajate ette toodud 161 tööd.
Esimesed ostud näituselt tegi O. Siinmaa. Huvi näituse vastu oli suur ja hästi läks kaubaks E. Viiralti graafika.
Viimased vabariigiaegsed näitused
23. veebruaril 1940 avati Pärnus kohvik Grandis kolme Pärnu kunstniku, K. Süvalo, E. Lepsi ja U. Tamme tööde näitus. Vaadata oli ligi 60 tööd. Enamik neist olid müüdavad, hinnad 10-50 krooni vahel. Süvalo näitas maale, Tamm graafikat, Leps portreesid. Lepsilt osteti kaks tööd, Süvalolt üks maal. Näitus oli avatud 10. märtsini.
K. Raua nimelise kunstiaasta puhul korraldas Eesti kujutavate kunstnike keskühing kõikides suuremates maakonnalinnades kunstinäitused.
Esimesena avati see 5. mail 1940 Pärnus endise saksa kooli ruumes Vana-Tallinna 1. Näitus oli lahti 13. maini ja viidi siit Viljandisse. Näitusel oli 40 autorilt üle 100 töö ja need täitsid gümnaasiumi saali ning kaks klassiruumi. Avamispäeval oli rohkesti uudistajaid.
Kunstnikest olid esindatud Adamson-Eric, M. Adamson, I. Anton, A. Audova, E. Brinkmann, N. Espe, J. Greenberg, J. Grünberg, A. Ipsberg, A. Jansen, E. Jõesaar, A. Kaasik, N. Kull, E. Kutsar, H. Lepik, P. Liivak, P. Linzbach, V. Loik, S. Loog, P. Luhtein, A. Murakin, E. Mätik, R. Nyman, I. Ojalo, E. Ole, L. Oskar, F. Randel, K. Raud, J. Raudsepp, G. Reindorff, E. Rüga, R. Sagrits, A. Sivadi, L. Sõber, O. Sädek, H. Talvik, K. Teder, N. Triik, A. Triik-Põllusaar, V. Turp, A. Veeber, G. Vestenberg, E. Viiralt ja K. Süvalo.
7. ja 9. mail andis kunstinäitusel selgitusi E. Leps. Sellelt näituselt osteti neli tööd.
Uue nähtusena Pärnu kunstielus olid kohalike tööstuste korraldatud näitusekülastused ettevõtte kulul. Alustas Pärnu linatööstus ja saatis oma töötajate grupid näitusele, kus selgitusi jagas E. Leps. Üheksa päeva jooksul külastas näitust ümmarguselt tuhat inimest.
Okupatsioonide tõttu järgnes Pärnus kunstinäituste korraldamises pikem paus.