Kosmeetikakoti sisu vajab ülevaatamist

Kosmeetikatoodetes kasutatakse eri aineid 3000 ja lõhnaaineid isegi ligemale 5000. Arusaadav, et üks inimene kõiki neid ei talu. Terviseametile on inimesed kaevanud peamiselt kosmeetikumide põhjustatud allergianähtude tõttu. Kurdetakse, et kosmeetika tekitab nahale ärritust, paistetust ja ville.

Suuremat osa kosmeetikatooteid tohib õige tarvitamise ja säilitamise korral kasutada kaks kuni kolm aastat. Säilimisaja ületanud toote puhul peab aga arvestama, et mikrobioloogiliselt saastatud või keemiliselt muutunud toode võib tekitada allergilisi nahahaigusi.

Nii tasubki purgikeste pakendilt uurida säilimisaja numbreid. Kaubanduses on laialt levinud tähistus: kuupäev, kuu ja aasta (näiteks 2000. aasta 31. märtsil toodetu puhul 310300).

Säilitusained

Nagu toiduainetele lisatakse kosmeetikatoodete kasutusaja pikendamiseks keemilisi säilitusaineid.

“Parabeenid on ained, mida laialdaselt kasutatakse säilitusainetena kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses tänu nende bakteri- ja seenevastastele omadustele,” selgitas terviseameti kemikaali- ja tooteohutuse büroo peaspetsialist Natali Promet.

Paraku saadab pabeene kahtlus, et need pole tervisele täiesti ohutud, ja nende kasutamisele on seatud piirangud.

Promet rääkis, et pikema ahelaga parabeenid butüül- ja propüülparabeen on näidanud loomkatsetel endokriinsüsteemi kahjustavat toimet. Endokriinsüsteem toodab hormoone, mis vereringe kaudu mõjutavad organismi ainevahetust, kasvamist, paljunemist, puberteeti ja vastusreaktsiooni stressile.

“Endokriinsüsteemi kahjustavad ained võivad avaldada erinevat kahjulikku mõju, sealhulgas halb sperma kvaliteet meestel, enneaegne puberteet tüdrukutel ja suguorganite väärareng vastsündinud poistel,” selgitas Promet.

Nimetatud parabeenide suhtes on lähitulevikus ilmselt oodata uusi seaduspiiranguid. Seni on arukas vähemalt lastetooteid valides neid vältida.

Aastatega nahk kuivab

Kosmeetikavahendeid ostes peab kindlasti arvestama oma naha- ja juuksetüüpi. Seejuures ärge unustage oma vanust, sest vananedes muutub nahk kuivemaks.

Normaalse nahaga inimesele sobib pesuvahend, milles leelis on ülekaalus. Kuiva naha puhul on sobivaim seep, milles rohkem rasva ja vaha. Kõige õrnem nahk on lastel, eriti beebidel, nendele on müügil lasteseebid.

Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole tegelikult sugugi hea end liiga sageli sisse seebitada, sest niiviisi eemaldatakse naharasu ja võib tekkida nahapõletik: nahk hakkab kihelema, punetama ja ketendama. Tasub valida tundlikule nahale sobiv pesemisvahend, näiteks kreemja koostisega dušigeel, ja vajadusel ennast pärast pesemist õlitada-kreemitada.

Kui olete leidnud mõne toote, mida hästi talute, oleks arukas selle juurde jäädagi.  

Petlikult looduslik  

Müügiriiulitel on rikkalik valik tooteid, mida reklaamitakse sõnadega “looduslik” või “bio-“. Paljud valivadki just loodustooted, kuna peavad neid väheallergiliseks ja nahasõbralikuks.

Kuid isegi loodustooted pole päris riskivabad, sest hulk taimi (arnika, rosmariin, saialill, raudrohi, geraanium, makadaamia) põhjustavad tundlikel inimestel allergilisi reaktsioone.

Samuti ei tasu pimesi uskuda, et kõik “biotooted” on sünteetilistest värv- ja konserveerimisainetest vabad. Kuna looduslikud värvained pole nii püsivad ega värvi niisama tugevalt kui kunstlikud, on dekoratiivkosmeetika vahendid harva valmistatud vaid looduslikul alusel või täielikult loodusainetest, hoiatas terviseamet.

Ohutu kasutamine

Allergia pole ainuke kosmeetikatarvete kasutamisega kaasneda võiv risk. Tundub küll anekdootlik, kuid sageli vigastatavad naised oma silmi ripsmeharjaga, kui üritavad auto- või bussisõidu ajal ripsmeid värvida. Harjaots kriimustab silma sarvkesta, haavandisse satuvad haigustekitajad ja ongi põletik käes.

Juukselakki on keelatud pihustada lahtise tule lähedal, isegi hõõguvat sigaretti ei tohi samal ajal käes hoida, sest pihustamise hetkel võib juukselakk süttida ja tekitada põletushaavu. Hoiduda tuleb aerosoolpakendis kosmeetikumide sissehingamisest, kuna see võib tekitada kopsukahjustusi.

Kindlasti ei tohi kosmeetikume kellegagi jagada. On ju mõnel harjumus ripsmetuši harja või puudrikäsna süljega niisutada ja niiviisi bakteritega reostada. Või põeb kasutaja silmapõletikku ja annab ripsmeharja kaudu haigustekitajad edasi.

Kauplustes ja ilusalongides on ülimenukad testrid, mis aitavad ostjail sobivat toodet valida. Paraku on iga inimese mikrofloora erinev ja näiteks huultel võib olla tõvestavaid mikroobe (ohatis ehk herpesviirus), mis huulepulga kaudu teisi nakatavad. Samamoodi ei saa täiesti välistada haigustekitajate levikut inimeselt inimesele, kui topsikutest võetakse kreemi näpuga.

“Teoreetiliselt võib testrite kaudu nakkusi levida, kuid praktikas on see üsna vähe tõenäoline,” rahustas Terviseameti epidemioloog Irina Dontsenko.

Ripsmetušid

Ripsmetušid riknevad meikimisvahenditest kõige kiiremini. Kui lõhn muutub, tuleks tušš ära visata.

Ripsmetuši harja ei soovitata tuubis keerutada, sest kui tuubi palju õhku pääseb, vananeb tušš kiiremini. Harja ei maksa pesta, sest nii võivad värvi sisse sattuda nakkust tekitavad bakterid.

Silmapõletiku korral tuleb tuši kasutamisest hoiduda, sest pisikud võivad tušituubi sattuda ja tervenenud silmi hiljem uuesti rikkuda.



Näomaskid

Säilivad paremini külmkapis hoituna. Enne tarvitamist tuleb neid loksutada, et ladestunud koostisained seguneksid. Riknenud näomask muutub tükiliseks ja lõhn ebameeldivaks.



Küünelakid

Lakid ei säili õhu käes. Pärast kasutamist tuleb purk kohe sulgeda ja panna jahedasse pimedasse kohta.

Harvemini kasutatavat lakki peab aeg-ajalt loksutama.



Puudrid

Tolmpuuder ei niisku ega kivistu, kui seda hoida kuivas kohas ja kindlalt suletuna.

Kreempuudrit ei tohi hoida küttekehade lähedal ega päikese käes, siis tõuseb vedelik pinnale.

Niiskuse toimel riknenud puuder muutub tompjaks, valguse ja soojuse käes hoitud puuder võib muuta värvi.



Meigipliiatsid

Enne meigipliiatsi kasutamist tuleb seda hoida mõni tund külmikus või kümmekond minutit sügavkülmas, sest soojana tarvitades kipub pliiatsi rasvane värvimass pudenema.

Silmapliiatsid peavad olema hoolikalt teritatud, siis ei muutu pliiatsiots pehmeks.

Hügieenilistel kaalutlustel ei maksa silmapliiatsit kasutada üle poole aasta.

Sage teritamine hoiab bakterid pliiatsist eemal.



Lauvärvid ja põsepunad

Neid tuleb kanda puuderdatud nahale. Vastasel korral võivad naharasu ja kreem värviga seguneda ning muuta selle pealiskihi kõvaks ja raskesti eemaldatavaks.

Niisama ohtlik on niiskus.



Huulepulgad

Hoida jahedas.

Vananeval huulepulgal värv tuhmub.