Kes on ikkagi tõeline sõber? Mina ei sõbrusta kõikidega, kes ette juhtuvad, vaid ikka valin ka, kellega sõprust sõlmin.
Hillar Kohv pajatab sõbrapäeval oma sõpradest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui lapsepõlve aega tagasi mõelda, siis sealt meenuvad mulle Maret ja Valdek Ero, kes praeguseks on omale pesa loonud ehk maja ehitanud Vändrasse, aga kunagi elasid nad Järvakandis ning sealt sõitsid Viinahauale, kus asub Mareti sünnikodu. Kohalikud tunnevad Maretit Parmu- Mareti nime all, sest ta nimi oligi neiuna Maret Parm. Maret ja Valdek Ero süstisid minusse lapsepõlves ka kalapüügi huvi ning enamuse oma koolivaheaegadest ma suveti jõeääres kala püüdes ka veetsin. Mina ja Maret käsiõngega, Valdek spinninguga.
Mind on kasvatanud vanatädi Lilli ning Lilli oli ka Mareti ristiema.
Sõpradeks pean ka Sindis elavaid Sillaotsa peresid ehk Luule ja Aksel ning Eda ja Kalev Sillaotsa. Luule kasvatas kunagi lühikest aega minu vanatädi Lilli ning Luule pidas Lillit meeles kuni ta siitilmast lahkumiseni.
Alates minu 40. juubelist (ehk juba viies aasta läheb) olen sõbraks saanud Sindis elava, aga Riisal Jaagussaare talu omava Maarjaga. Maarja, tema ema Lilia Raabi ning nende vanamemme Marta Jaagussaare olemasolust olen teadlik olnud juba lapsest saadik ja seda minu vanatädi Lilli tutvusele Liliaga ning Luulega, aga siis me üksteisel külas ei käinud.
Kui sain 40 aastaseks, siis sõidutati mind esimest korda Riisale ja mulle tehti seal vägev saunapidu juubeli puhul. Õnnesoove jagasid nii Maarja kui tema sõbrad ning Maarja tädipoeg Kalev, tema tollane töökaaslane Sven Saul ning mitmed teised kohalviibinud sõbralikud inimesed.
Jaagussaare Marta tähistas 5. veebruaril oma 103. sünnipäeva ning sama vana oleks olnud ka minu vanatädi Lilli, aga tema suri 16. juunil 1995. aastal, olles 87 aastane.
Kui Jaagussaare sõpradega kohtun põhiliselt kevad- suvisel ajal Jaagussaares nädalavahetustel, siis Vändrasse Maret ja Valdek Erole sõidan külla kord aastas ning seda veebruaris, et tähistada Maret Ero sünnipäeva(21. veebruaril täitub Maretil 73.aastaring) ning samuti ka Mareti niiöelda kasuõe Marju sünnipäeva. Selgi nädalal on ees sõit Vändrasse.
Nimetatud inimesed on siis sõbrad sõna otses mõttes ja tähenduses.
Sõpradeks võib pidada aga ka inimesi, kes lihtsalt abi osutavad, kui seda vaja on ning nendeks on mul olnud Ritsu turismitalu peremees Heitti Sosi, keda tunnen tegelikult juba varasest noorusest ehk lapsepõlvest, sest Heitti Sosi on küll Pärnus esimese nooruse ja kooliaja veetnud, aga suveti ja koolivaheaegadel oli ta alati Ritsus vanaemal Leida Juurikasel abiks.
Kindlasti väärivad sõbraks nimetamist ka Juhan ja Maime Juurikase pere, sest juhan Juurikas on mulle ka abi osutanud ning Juhan on nii lahke mees koos perega, et teiste aitamine on neil suisa esikohal olnud alati.
Kuna on tulekul 23. veebruaril Kalevipoja vastuvõtt erinevates linnades, siis mina täitsin vastava ankeedi ära ka Heitti Sosi, Juhan Juurikase, Ave Aaslaidi, Maret Ero, Milla Jaksi, Silva Müreli ning Tiina Koidu nimele.