Tõstamaa tehnokülas askeldab tosin ettevõtjat

Silvia Paluoja
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Adler-Puidu tegevjuht Ago Adler näitab “aukudega” suuska ehk pitside alust, mis tehtud erisoovil.
OÜ Adler-Puidu tegevjuht Ago Adler näitab “aukudega” suuska ehk pitside alust, mis tehtud erisoovil. Foto: Urmas Luik

Tõstamaa serval kunagises majandi töökojas tegutseb tosin ettevõtet, mille seast suuremad on vendade juhitavad osaühingud Tekamer, Morentek ja AdlerPuit.

Kohalikud mehed Janek ja Margus Tuulmees juhivad masinate hoolduse ja remondiga tegelevat OÜ Tekameri. Janek ja Tomek Jaansoo meisterdavad OÜ Morenteki kaubamärgi all mööblit ning Ago ja Alo Adler teenivad leiba OÜ AdlerPuidus täispuidust treppide valmistamisega.

Seitse aastat tagasi kirjutas vallavanem Toomas Rõhu kohalikus sõnumitoojas ja häälekandjas Tõstamaa Tuuled, et “ühe julge ideena loodame luua endise sovhoosi tootmispiirkonda tööstusküla”.

Vahepealsed aastad on selle lootuse kohalikele täitnud, kuigi iga ettevõte ja ettevõtja jõudis aleviku serva õitsva sotsialismi ajal, 1970. aastate lõpus ehitatud remondi-, hoiu- ja muudesse rajatistesse ise ajal ja põhjusel. Nimetatud suuremate tegijate kõrval askeldavad ligi 30 töökohaga tehnokülas sellised osaühingud või ettevõtjad nagu Harjase, Mertex, Sooselja talu, Agriculture, Tõstamaa kuivati, Kamex Puit.

Talumeestele lähedal

Lume raskuse all veidi lääbakile vajunud võrkaia värav on avali, tuisk kogub hoogu ja võõras jääb jänni, sest pole ühtegi viidet, mis kus asub. Kohalikud seevastu teavad reklaamitagi, millise ukse tagant keda leida ja kes mida väärt on. Näiteks Tomek Jaansoo aitas rajada kalalemineku teed ja perekond Jaansoo (Tomek ja Janek sealhulgas) tunnistati Tõstamaa valla 2008. aasta tegijaks.

Koduvalla edendamise eest on pälvinud 2006. aasta tegija nimetuse Janek Tuulmees kaasa Merikesega. Samal aastal asutas Janek vend Margusega Tekameri ja muretses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud alustava ettevõtte toetusega roomikekskavaatori.

Vahepealse ajaga on mullatööde, teehoolduse ja -ehituse, masinate hoolduse ja remondi ning puistematerjalide valmistamisega tegelev osaühing ostnud mitmesuguseid masinaid ja vahetanud neid võimsamate ja kütusesäästlikumate vastu.

Tekameri mehed andsid panuse Tõstamaa mõisapargi korrastamisse, kaevasid tiike ja korrastasid maanteekraavi.

“Siin on kilomeetri raadiuses tehnoküla, millesse jäävad kunagise majandi töökoda, teraviljakuivati, suurfarmid,” räägib Janek Tuulmees ja taganeb jutuajamiseks traktorite remondi- ja hooldusruumist kontorisse, kus toa keskel laiutab suur laud. “Selle hoone ajalugu on olnud kirju: see oli põllumajandusreformi järel eraomandis, siis läks omaniku ettevõtmine likvideerimisele, lõpuks sai vald uuesti omanikuks ja nüüd on siin koht, kus ümberkaudsed käivad traktoreid remontimas ja hooldamas.”

Leviaugud teel

Nagu Janek Tuulmehe sõnade kinnituseks kiikab üle kontoriukse kootud mütsiga ja tööjopes mees, Kastna kandi talupidaja. Ütleb, et tuli üht asja küsima ja et tal on aega.

Tekamer annab tööd kuuele, vennad Tuulmehed nende seas.

“Ühel päeval astus siit kontorist 25 inimest läbi, kümme on tavaline päev, kuigi see tegevus on kõik kallis, odavalt ei saa head asja,” räägib jutukaaslane, kes on mehhaniseerimist õppinud Tihemetsa sovhoostehnikumis ja seejärel Tartus põllumajandusülikoolis.

Ettevõtjaks hakkasid vennad Janeki sõnutsi sellepärast, et kodukohas tuli ise endale töökoht teha. “Kui siia ruumid saime, olid need nii käest, et katus sadas läbi, esimene asi oli see ära parandada,” suunab ta pilgu lae poole.

Masinad, mida osaühing põhitegevuses kasutab, lähevad järjest võimsamaks. “Iga päev mõtleme, kuidas saada efektiivsemalt, kiiremini, paremini, olla innovaatiline, aga mida sa räägid maaettevõtlusest, kui siin väljspool asulaid metsade vahel pole korralikku mobiililevigi,” keerutab Janek Tuulmees väikest “kõnekasti” käes. “Tahaks inimesega minuti jutti rääkida, aga ei saa: Harjase sirge peal on leviauk. Sõidad siis kohta, kus jälle kõnelda saab. See pärsib maaelu.”

Iga varuosa pärast tuleb Tekameri meestel istuda autosse ja võtta poolesaja kilomeetri pikkune Pärnu tee rataste alla. Ja siingi on rääkijal põhjust kulm kipra tõmmata. “Kohalikud kasutavad Pärnu sõiduks enamasti lühemat teed Kihlepa-Lepaspää kaudu, kui see saaks lõpuks ometi asfaldi alla, tuleks linn meile oluliselt lähemale, ajaliselt,” kinnitab maaettevõtja.

Puidutööstus garaažis

Tehnikameeste naaber sama katuse all, aga endises masinate garaaþis on kaheksa töötajaga mööblifirma Morentek, mis projektijuht Janek Jaansoo kinnitusel alustas tegevust kümme aastat tagasi vaikselt ja väikselt.

“Firma juhatuse liige on minu vend Tomek, siin oleme pisikeste sammudega, seade seadme haaval tootmisruume sisustanud,” viitab Janek Jaansoo valgetes ja soojades puidulõhnalistes ruumides liikudes.

Tõstamaa puidumeistritelt tellitakse eri tooteid ja väikedetaile. “Masstoodangut me ei tee ja kliendid leiavad meid üles ise teid pidi, kaup liigub enamjaolt Eestist välja,” räägib Jaansoo, kes on pealinnast ringiga kodukohas tagasi.

Morenteki meeste silmahakkav töönäidis kõrgub Lindi looduskaitsealal. See on kuuemeetrine vaatetorn, mille ülemiselt platvormilt avaneb ümbrusele maaliline vaade.

Trepid põhitoodanguks

Töökoja õue ehitatud kunagises kombainikuuris on ennast sisse seadnud Tõstamaa tehnoküla kolmas suurtegija – Adler-Puit, mis annab tööd ja leiba viiele inimesele.

Küünlakuu vileda tuule käest päästab tootmisruumi soojus. Hoone kunagi suured uksed, kust teraviljakombain vabalt läbi mahtus, on kinni ehitatud ning seinu ja aknaid tihendatud.

“Tulime siia 2008 kevadel, kolmandat aastat teeme tööd nendes ruumides, kui kolhoosiaeg läbi sai, olid kõik ripakil siin need hooned,” seletab osaühingu omanik Ago Adler. “Hakkasin 2000. aastal FIEks, hiljem tegi vend osaühingu, ta töötab Tallinnas, kuid põhitöö kõrvalt teeb AdlerPuidu raamatupidamist.”

AdlerPuit valmistab täispuidust treppe ja -mööblit, väikeettevõtte töötulemust kasutavad näiteks Pärnus restorani Edelweiss külastajad kahe korruse vahel liikudes.

Treppe teeb osaühing 1999. aastast, kodukoha Tõstamaa mõisakooli peatreppki on taastatud Adleris.

Eritellimusel teevad osaühingu meistrimehed puidust kappe, toole, voodeid, riiuleid, laudu ja taastavad mööblit, põhitoodang läheb aga avalikus kasutuses hoonetesse, eramutesse või väiksematesse kortermajadesse.

Suurematele mööblitootjatele ja koostööpartneritele valmistatakse tellimusel treitud, freesitud või lihvitud puitdetaile ning viimase paari aastaga on siinsetelt meistritelt läinud üht-teist Taani ja Rootsi klientidelegi.

“Saepuru küsivad endale talupidajad, loomadele allapanuks, sest see on puhtast puidust,” selgitab Adler korralikult plekktünni kogutud kuiva tootmisjääki.

Valla seisukohast

Poolteise tuhande elanikuga Tõstamaa valla vanem Toomas Rõhu teab, et maal on ettevõtlikel väljavaateid, kuid tegutseda mõneti raskem kui linnas, sest kaasnevad lisakulutused transpordile ja kvalifitseeritud tööjõu nappus.

“Üks võimalusi on kunagiste tootmishoonete kasutuselevõtt, kus ettevõtjal on lihtsam alustada: mingi katus pea kohal ja elektriliitumine kergem, aga ettevõtlikkuse kõrval peab olema veel mingi põhjus, et soovitakse just maal tegutseda, juured mullas või muud säärast,” arutleb Rõhu.

Rõhu sõnutsi on normaalne, kui töökoht ei asu kodunt kaugel ja inimene jõuab iga päev mõistliku ajaga tööle ja tagasi. “Siis saab ta olla pere juures ja osaleda igapäevases kohalikus elus, näiteks kultuuri- ja spordielus, kohalikel üritustel ja kasutada kohapealseid teenuseid,” mainis vallavanem.



Tõstamaa vald

* Pindala 261 ruutkilomeetrit, 1467 elanikku.

* Asub looduskaitselise Kihnu väina merepargi alal.

* Tähtsaim majandusharu on põllumajandus, suure tähtsusega on kalandus, puidutöötlemine, puhkemajandus.

* Kunagise Tõstamaa sovhoosi tootmishoonetesse on rajatud tehnoküla, kus ettevõtetes või füüsilisest isikust ettevõtjana saab kodu lähedal tööd ligi 30 inimest.

* Nimekaid inimesi möödanikust: maailmakuulus ida keelte uurija Aleksander Stahl von Holstein, Eesti esimeste soopõldude rajaja Jakob Toots, esimene eestlasest piiskop Paul Kulbusch, auriku-jäämurdja Suur Tõll kapten ja merekooli õppejõud Herman Tõnissoo, kirjanik Enn Vaino.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles