Tulevasel Lottemaal satub külastaja leiutiste ja seikluste maailma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heiki Ernitsa nägemus tulevasest Lottemaast. 1. Pääsla 2. Leiutajateküla asutaja lepatriinu Uku mälestussammas 
3. Mini-Leiutajateküla 4. Maisipulkade masin 5. Bruno maja 6. Jäneste maja 7. Staadion 8. Lotte maja 9. Oskari töökoda 10. Lotte lennumasin 11. Vesiveski ja sild 12. Skulptuuride park 
13. Sigade maja 14. Tuulik 15. Laadaplats 16. Giovanni maja (teater) 17. Fluffy maja (söögikoht) 18. Parvedega üle tiigi tõmbamise koht 19. Muttide maja (maa all ja pole plaanil näha). Tegemist on ideekuvandiga, mitte päris asendiplaaniga.
Heiki Ernitsa nägemus tulevasest Lottemaast. 1. Pääsla 2. Leiutajateküla asutaja lepatriinu Uku mälestussammas 3. Mini-Leiutajateküla 4. Maisipulkade masin 5. Bruno maja 6. Jäneste maja 7. Staadion 8. Lotte maja 9. Oskari töökoda 10. Lotte lennumasin 11. Vesiveski ja sild 12. Skulptuuride park 13. Sigade maja 14. Tuulik 15. Laadaplats 16. Giovanni maja (teater) 17. Fluffy maja (söögikoht) 18. Parvedega üle tiigi tõmbamise koht 19. Muttide maja (maa all ja pole plaanil näha). Tegemist on ideekuvandiga, mitte päris asendiplaaniga. Foto: PP

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas eile toetada Lottemaa teemapargi ehitamist 49,8 miljoni krooniga, teemapark peaks valmima järgmise aasta sügiseks.

Populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemaline huvipark on kavas ehitada Tahkuranna valda mere äärde Pärnust nelja kilomeetri kaugusele. Nõukogude ajal asus seal raketibaas. Sügisel andis valitsus Kaitseliidule loa koormata 12,4 hektari suurune kinnistu 35 aastaks Sihtasutuse Leiutajateküla kasuks hoonestusõigusega.

Teemapargi maksumuseks on prognoositud ligi 57 miljonit krooni. Peale EASi 49,8 miljoni krooni ehk 3,1 miljoni euro kavatsetakse pangast laenata 7,5 miljonit krooni.

EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnutsi on Leiutajateküla pangalaenu suhtes läbi rääkinud ja sellega ei tohiks probleeme tulla. Teemapark kujutab endast ehedat Leiutajateküla, nagu Lotte autorid Heiki Ernits ja Janno Põldma seda ette on kujutanud.

Lottemaa sihtgrupiks on planeeritud kolme- kuni 12aastased lapsed ja nende vanemad. Külastajate arvuks prognoositakse aastas vähemalt 60 000 inimest, kellest 12 000 on välisturistid. Peamised välissihtturud on Soome, Läti ja Venemaa.

Lottemaa aitab luua 49 otsest töökohta, millest viis on aastaringsed. Peale selle arvestas EAS raha eraldades ligi 90 kaudse töökohaga.

Reius on sobiv atmosfäär

Lotte idee autorid Heiki Ernits ja Janno Põldma on aastaid Lottemaa teemapargi kontseptsiooni arendanud ja teemapargile kohta otsinud. Sobivaima “atmosfääriga” paigaks valiti pärnumaalaste rõõmuks mereäärne Reiu küla Tahkuranna vallas.

Järgnev on autorite visioon sellest, milline võiks populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemapark valminuna välja näha.

Lottemaal jagub nii palju tegemist, et külastajad veedavad seal vähemalt neli kuni kuus tundi, kuid eeldatavasti lausa terve nädalavahetuse suveperioodil 15. maist 31. augustini.

Missiooniks on pakkuda Lotte-elamust lastele ja nende peredele, propageerides eluterveid väärtusi: sallivust, perekesksust, nutikust, sportlikkust ja keskkonnateadlikkust.

Lottemaa meeleolu eristub muudest samalaadsetest teemaparkidest eelkõige sellega, et siin on rõhk kodusel kindlustundel, rahulikul asjauurimisel, põnevatel avastustel ja mängulistel seiklustel. Keelamise-käskimise asemel saavad lapsed tunda siin end vabalt.

Iga asi on väikese kiiksuga

Külastaja satub juba väravas sellisesse maailma, kus ilmselgelt on pikka aega tegutsenud targad, sõbralikud ja lustlikud olendid, kes Leiutajatekülale omaselt lubavad lahkesti uutel sõpradel oma kodus kõike proovida, katsetada ja imetleda.

Kohati kõrgtehnoloogilised atraktsioonid on mahutatud mõistetavasse ja julgustavasse mängulisse vormi, koostööd tehakse siin Ahhaa teaduskeskusega.

Detailide märkamise oskus omandab siin tähenduse, samuti tõuseb esile leiutamise ja avastamise vaimustus.

Lottemaal on tavapärane, et juhtuvad suuremad ja väiksemad imed: keegi hõljub, asjad elavad oma salapärast elu, materjalid muudavad omadusi. Lottemaal on iga asi väikese kiiksuga.

Näiteks võiksid autorite ettekujutust mööda olla Lottemaa viidad tehtud nii, et palja silmaga tunduvad need läbipaistvad nagu kasvuhoone aknad, kuid viidale lisatud eriprille kasutades ilmub sinna värviline tekst ja kujundid muutuvad nähtavaks.

Et parklast tuleb küla asukate majadeni tükk maad jalutada, peaks see teekond olema põnev ja eriskummaline. Peale harilike kärude ja elektriautode on kaalutud suuri palle, kuhu mahub sisse kogu pere ja millega saab end edasi rullida, trossil liikuvaid toole, käruks disainitud Segway’d, tandemrattaid ja Lottemaale omaseid käsitöönduslikke velo-rikšasid.

Kõige tõenäolisemalt tuleb aga hoopis kasutusele lõbus vagunitega rong, mis sõidutab külalised Lottemaa sissepääsu juurde.

Lottemaa alguses asub väljaku keskel lepatriinu Uku ausammas. Kuju muudab aeg-ajalt oma suunda, pillab midagi maha või teeb hääli, kui kõrv vastu sammast suruda.

Seejärel jõuab külastaja mini-Leiutajatekülla, mille pisikestesse majadesse võivad lapsed sisse minna. Läheduses asub maisipulkade masin. Sinnagi saab ronida, väntade abil hammasrattaid liigutada ja liugteed pidi alla sõita.

Jäneste maja on veidrate atraktsioonidega, pühendatud teadushuvile ja uutele tehnoloogiatele.

Jänes Albert on alati vaimustusega otsinud uusi leiutamisviise, kuid kuna maailmas on nii palju huvitavat, jääb tal sageli midagi pooleli. Maja ümber ongi mitu hooletusse jäänud kummalist masinat, kuhu saab sisse ronida ja kus mõni nupp isegi töötab.

Jäneste maja pööningul asub planetaarium, kus kott-toolidel lesides on mõnus tähistaevast, galaktikaid, tähtkujusid ja planeete jälgida ja tundma õppida.

Samuti juhtub Jäneste majas mõndagi kummalist. Näiteks sõidab tünnikujuline tolmuimeja toas ringi torisedes sissekantud liiva pärast.

Külastaja saab endale pähe panna tagurpidi prillid, mis keeravad maailma teistpidi ja mille tõttu on üllataval kombel päris keeruline põrandale märgitud rada pidi jalutada.

Alberti majast viib pikk traadist pallirada külastaja õuelabürinti.

Sõbrad Bruno ja Lotte

Kassipoiss Bruno majja on ehitatud makettidest maailm, mida Lotte kohtas oma reisil Lõunamaale. See on hirmutoa lahendusel põhinev ekspositsioon, kus külastaja istub vagonetti, mis sõidutab teda läbi temaatiliste peatuspaikade.

Peategelasest koeratüdruku Lotte maja on mängude ja ürituste hoone, millel on 4,5 korrust ja invalift. Muu hulgas näeb siin, mismoodi nägi köök välja vanasti. Katuserõdult avaneb vaade merele ja siin asub teleskoop. Maja ümber kasvavad roosipõõsad, on porgandi- ja hernepeenrad.

Lotte maja kõrvale jääb isa Oskari töökoda, kus lapsed saavad ise esemeid meisterdada.

Rebane Giovanni maja on teatri, ürituste ja filmi maja, kus näidatakse Lotte animafilme ja muid lastefilme. Maja ees on kuulus Giovanni kööginõudest purskkaev.

Sigade maja magamistoas saab pidada padjasõda ja õuel puhata võrkkiikedes.

Siin asub ka kool, kus lapsed saavad osaleda lõbusates tundides, kus siga Helmut õpetab lastele uusimaid müramise ja padjasõja trikke ja linnulaulu ning jänes Adalbert pannkookide ja maisipulkade abil matemaatikat ja keemiat.

Tegevust jätkub lastele ja nende emadele-isadele veel staadionil, matkaradadel, Lotte ja Bruno onnis, mererannas, Klausi reisikohvri, Lotte lennumasina ja vesiveski juures.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles