Pärast avakõnesid annavad astmelise tulumaksu üle argumenteerivad Kadri Simson ja Annely Akkrmann hinnangu oponendi esitatud väidetale. On-line-väitluse järgmises osas peavad väitlejad vastama teineteise teravatele küsimustele.
On-line-väitlus tulumaksu üle: oponendid kommenteerivad vastase seisukohti
/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
28. veebruar 2011, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KADRI SIMSONI KOMMENTAAR ANNELY AKKERMANNI AVAKÕNELE
Oponent väidab oma avakõnes, et ka praegu on üksikisiku tulu maksustatud astmeliselt maksuvaba tulu kaudu. Tulumaksu osas vastab see tõele, kuid maksusüsteemi tuleb vaadata tervikuna. Peale üksikisiku tulumaksu kehtivad Eestis kaudsed maksud. Perioodil 2007-2010 on Eestis tõusnud oluliselt kaudsed maksud.
Tarbimismaksude tõusu probleemiks on nende regressiivsus, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol suhteliselt suurema osa oma sissetulekust. Maksude regressiivsuse mõõtmiseks sobib kasutada Kakwani indeksit, mis võrdleb inimeste makstud maksude jaotuse ebavõrdsust tulude või tarbimiskulude ebavõrdsusesse. Eesti kohta tehtud analüüsist (Praxis 2008) selgub, et käibemaks on inimeste sissetuleku suhtes regressiivne, sest madalama sissetulekuga inimeste seas on säästmise osakaal madalam. Kui tulumaksu ühtlusest võidavad kõrgepalgalised, siis tarbimismaksude tõstmise koorem on eelkõige väikese sissetulekuga inimeste õlul.
Samuti väidab oponent, et praegune tulumaksusüsteem on inimese jaoks lihtsasti mõistetav. Väidan, et astmelise tulumaksu korral ei muutu inimese jaoks midagi keerulisemaks, sest Eestis esitatakse enamik tulumaksudeklaratsioone maksuametile e-deklaratsioonidena. Näiteks 2010. aastal esitatud tulumaksu deklaratsioonidest oli 92% täidetud internetis. Seega täidab deklaratsiooni inimeste eest arvuti, mistõttu ei ole vahet, kas tegemist on astmelise või ühtlase tulumaksusüsteemiga.
Julgen ka kahelda oponendi väites, et astmeline tulumaks vähendab inimeste pealehakkamist ja eneseharimist. Maksukoorma õiglasem jaotus ei osutu ebaõiglaseks ka kõrgepalgalistele, sest kasutatakse liitprogressiooni. Seega säilib motivatsioon saada suuremat töötasu, sest ka pärast kõrgemasse astmesse ulatuva töötasu maksustamist saab näiteks 2000 eurot teeniv inimene oma pangaarvele suurema summa kui 1900 eurot teeniv töötaja. Näiteks kõrgeima üksikisiku tulumaksumääraga Taanis on Euroopa standardite järgi kõrge tööhõive (Eurostat).
Oponent arvab oma avakõnes, et astmelise tulumaksu kehtestamisel hakkavad ettevõtted oma kõrgepalgalisi juhtivtöötajaid osanikeks tegema ja maksma neile dividende. Valdav osa ettevõtteid optimeerib makse juba praegu ja maksab olulise osa palgast välja dividendidena. Sellise olukorra on tekitanud dividendide vabastamine sotsiaalmaksust.
Regionaalpoliitilise ebavõrdsuse tekkimise vastu aitab kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa taastamine 11,93%. Samuti on seaduses ettenähtud tasandusfond, mille eesmärk on kompenseerida regionaalseid erinevusi.
ANNELY AKKERMANNI VASTULAUSE KADRI SIMSONI AVAKÕNES ESITATUD VÄIDETELE
Astmelise tulumaksu rakendamine on seotud kulutuste ja muudatustega maksutulude laekumises. Meediast on läbi käinud palju arve, kuid üldaktsepteeritud versiooni järgi jääks Keskerakonna soovitud astmelise tulumaksu tulemusena riigieelarvesse laekumata ca 1,5 miljardit (Milline on, 2003). Igal juhul tekib astmelise tulumaksu rakendumisel peale täiendavate vahendite vajaduse riiklike pensionide finantseerimiseks ka vajadus leida kate maksureformiga kaasnevatele kuludele.
Ameerika Nobeli majandusauhinna laureaat Simon Kuznetsi teooria järgi on kiire majanduskasvu huvides see, et tootlikud tegurid satuksid ettevõtlike ja riskialtite inimeste kätte. Et rikkaid on alati vähem kui vaeseid, suureneb vaeste valijate osakaal pidevalt koos ebavõrdsuse suurenemisega. (Majanduse ABC, 2002, lk 65).
Enamik ühiskonnast, kelle sissetulekuid astmeline tulumaks parandab, hääletab loomulikult selle poolt, et võtta „liiga“ suure sissetulekuga marginaalse osa ühiskonna liikmete käest tulusid vähemaks ja need ümber jagada. See aeglustab omakorda teise Ameerika majandusteadlase Arthur A. Lafferti arvates 71 majanduskasvu ja seeläbi kahandab valitsusele laekuvat maksutulu. Selline olukord võib progressiivse maksusüsteemi rakendamisel tabada ka Eestit.
Eestis on tulumaksul veel üks nüanss – seni on üksikisiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks olnud samal tasemel - 21 protsenti. Üksikisiku tulumaksu astmeliseks muutmine ja astmeline tulumaks lõhuvad praegust tasakaalu ettevõtte tulumaksu ja üksikisiku tulumaksu vahel (Ojasalu, 2003). See on aga olnud rahanduspoliitiliselt oluline hoob, mis hoiab ettevõttel ära kiusatuse võtta tulusid välja sealt, kus tulumaks on soodsam.http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2003/1_Stab_rahapol/Lainjarv.pdf
Suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevjuhi Jaak Saarniidu hinnangul on keskerakonna astmelise tulumaksu kava praegu tasakaalustamata ja täpsed arvutused selle mõju kohta tegemata. Ta tõi näiteks Soome, kus nimekiri neist kulutustest, mida saab maksustatavast tulust maha arvata, on meie omast kolm-neli korda pikem. Suurimaks puuduseks pidas ta seda, et haridusele tehtavaid kulutusi ei saa meil eriti tulust maha arvata. “Sellest aga sõltub riigi tulevik,” lausus ta.
On loomulikult naiivne eeldada, et pannes maksumaksjale rohkem koormat, saab samas proportsioonis riigile rohkem tulu. Nii nagu ei saa kaupmees langeva käibe juures lõputult hinda tõstes suuremat kasumit, ei saa riik maksumaksjal hinge kinni pigistades samavõrra suuremat maksulaekumist.
Astmeline tulumaks karistab initsiatiivikaid inimesi, kes on omandanud hea hariduse ning näevad igapäevaselt vaeva selle nimel, et oma kvalifikatsiooni tõsta. On naiivne eeldada, et kõrgem maksumäär motiveerib inimesi senisest rohkem pingutama. Eneseteostuse kõrgemalt maksustamine on kahtlemata demotiveeriv tegur. Madalapalgalist töötajat aitab tulumaksuvaba miinimumi suurendamine. IRL on seisukohal, et kokkuvõttes saab toimetuleku parandamine toimuda oma töökoha ja kvalifikatsiooni tõstmise, mitte maksusüsteemi kaudu.
Eesti üksikisiku maksukoormus on üsna arenenud riikide keskmine, seetõttu ei usu ma, et soovides liikuda Euroopa heaoluriikide hulka, õigupoolest saaksime lubada eraisiku maksukoormuse vähendamist. Eesti tulumaksusüsteem on altpoolt astmeline, st mitte kõrgepalgalistel ei ole kõrgem tulumaks, vaid madalapalgalistel on madalam tulumaks.
Online-väitlus jätkub osapoolte ristküsitlusega. Kadri Simsonile ja Annely Akkermannile saavad küsimusi esitada ka väitluse jälgijad, jättes need avakõnede kommentaariumisse.