Marianne Mikko: Eesti poliitikas on naised alaesindatud

Eesti poliitikas on naised praegu alaesindatud ja kuigi seda kinnitavad uuringud, piisab sellest arusaamiseks riigikogu koosseisu või valimisnimekirjade vaatamisest.

Eestil ei ole tänapäeva galopeerivas globaliseeruvas maailmas aega oodata, et muutused toimuksid evolutsiooniliselt. Et olla konkurentsivõimelisemad Euroopas ja maailmas, tuleb paremini ära kasutada kogu meie miljoniline inimressurss.

Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on selleks euroopalik mehhanism: meie riigi esindusorganites peaks olema edaspidi mõlema soo esindajaid mitte vähem kui 40%. Sellise tasakaalu tagava mehhanismi sisse viimine erakondades oleks igati õigustatud, seda enam et Euroopa Liidu demokraatiat ja õigusriiki austavates liikmesriikides on see laialt levinud praktika.

Valijale jääb alati viimane sõna, keda ta valib ja kes valituks osutub. Nn kvoodid kehtivad ainult valimisnimekirjade koostamisel erakondade jaoks, et valimisnimekirjades oleks valida võrdselt nii naiste kui meeste hulgast.

Vabatahtlikud kvoodid ei ole vastuolus põhiseadusega. Teatavasti ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Just ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artikkel 4 kohaselt ei loeta diskrimineerimiseks selliseid ajutisi eriabinõusid, mis on vajalikud soolise võrdõiguslikkuse kiiremaks saavutamiseks.

Loomulikult ei taga kvoodid kohe naiste osakaalu tõusu tipp-poliitikas – see on samm-sammuline protsess, mille käigus muudetakse valijaskonna eelarvamusi ja väärettekujutusi. Näiteks taasesitas lugupeetud oponent oma argumentsatsioonis levinud müüdi, et politseis töötavad valdavalt mehed. 1. veebruari 2011 seisuga töötab politsei- ja piirivalveametis ning prefektuurides naisi kokku 45%.

Austatud oponenti tuleb aga tunnustada, sest väitluse käigus jõudis ta järeldusele, et ta toetab valimisnimekirja koostamisel tõmbluku meetodit. Sotsiaaldemokraadid kiidavad reformisti mõtet, et nimekirjades oleksid naised ja mehed vaheldumisi. Sedasama nimekirjade tõmbluku meetodit käsitletakse rahvusvaheliselt kvoodina, sest see olemuslikult eeldab naiste ja meeste võrdset esindatust nimekirjades.

See näitab, et tegelikult on meil ühiskonnas valmisolek naiste suuremaks esindatuseks otsustuste tasandil. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi kinnitas juba 2002. aastal 63% Eesti naistest, et nad on sookvoodi poolt. Ühendagem oma jõud ja viigem siis üheskoos ellu naiste tahe.

Tänan siiralt Väino Lindet sisulise väitluse ja lugejaid kaasaelamise, kommentaaride ja küsimuste eest!