Jälle merelt puhuma hakanud tuul on Pärnu sadamast Vana-Pärnusse kandnud turbatolmu ja eriti Vana-Pärnus põhjustanud taas kord linlaste nurina selle pärast.
Vanapärnulane nõuab turbale kotte
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
15. märts 2011, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordse Pärnu kaubasadama vastase protestilaine eesotsas on Vana-Pärnus elav aktiivne pensionär, omal ajal Pärnu linnavolikokkugi valitud Naali-Marie Liivrand.
“Maa on Vana-Pärnus kõik pruun,” sõnas Liivrand, lisades, et rahulolematus sadama tegevusega on kasvanud varakevadel just seetõttu, et lumisel ajal on turbatolm hästi näha.
“Suviti, kui vahel puhubki turbatolmu, ei pane inimesed tähele, et sadamast on neile turvast kaela tuisanud,” kirjeldas Liivrand. “Aga nüüd helistatakse mulle, kuigi mingisugust organisatsiooni või seltsi mul selle protesti taga ei ole.”
Liivranna nõudmine on, et kuiva, kergesti lenduvat turvast müüdaks kottides, mitte lahtiselt. “Märga ja rasket turvast, mis ei lendu tuule käes, võivad nad lahtiselt ka laevadele laadida,” lubas ta.
Sadamast lendu tõusev turbatolm ei häiri ainult Vana-Pärnu elanikke. Suvel kurtsid selle üle Pärnu jahtklubi inimesed, kes vahendasid jahiomanike, sealjuures külalisjahtidel siia purjetanute muret, et sadamas seisvad jahid kattuvad pruuni tolmuga. Samuti väljendas rahulolematust turbatolmu suhtes sadama lähedal tegutseva kalatöötlusettevõtte Japs juht Arved Soovik.
Sõna on sadamal
AS Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann tunnistas, et meretuulega linna kanduv turbatolm on sadama probleem, kuid lahendada saaks seda ikkagi ainult koos turbamüüjatega.
“Turbatolmust vabaneksime, kui kogu Pärnu sadamas laaditav turvas oleks pakendatud,” sõnas Einmann. “Praegu laadime laevadele aastas keskeltläbi pool miljonit kantmeetrit, samal ajal kui varem ulatus lahtise turba kogus Pärnu sadamas miljoni tonnini aastas.”
Einmann teatas, et nüüdisaegne Pärnu kaubasadam on oma ligi 20aastase tegevusaja jooksul investeerinud turbalaadimise keskkonnasõbralikumaks muutmisse umbkaudu 200 miljonit krooni alates turba laadimise Kesklinna kailt Vana-Pärnusse ületoomisest kuni kinnise turbaterminali ehitamiseni.
AS Pärnu Sadama nõukogu liige Juhan Pihelbu lisas, et sadam arvestab lahtise turba laadimisel ettekirjutusi.
“Me ei lasti laevu lahtise turbaga, kui tuule kiirus on suurem kui 12 meetrit sekundis, ning meile toodava lahtise turba niiskussisaldus peab olema vähemalt 50 protsenti,” sõnas Pihelbu. Samal ajal ütlesid mehed, et neil pole õigust sadamas turvast niisutada, kuna kaup ei kuulu sadamale.
“Ainuke viis turbatolmust vabaneda on minna täielikult üle pakendatud turbaveole,” kinnitasid üksmeelselt nii Pihelbu kui Einmann. “Selleks on vaja asuda turbamüüjatega läbi rääkima.”
Lai tagamaa
Turvas on Pärnu sadamas ja Eesti väliskaubandusbilansis tähtis kaubaartikkel. Pihelbu kabinetis on seinal kaart, kus punaste noolekestega on märgitud kõik suuremad turbatööstused, mis Pärnu sadama kaudu turvast, olgu pakendatult või lahtiselt, riigist välja müüvad.
Pärnusse tuuakse turvast oma maakonna kõrval Läänemaalt, Põlva kandist, Viljandi-, Tartu-, Valga- ja Võrumaalt.
“Peale selle, et sadamas väheneb lahtise turbaga kauplemine pidevalt, on turba laevadele laadimise tempo kahanenud Pärnus varasemalt 36 tunnilt kümne tunnini,” lisas sadamakapten Riho Prints. “Kuna tuulefaktoril on tolmu levikus oluline osa, on laadimise aja lühendamine väga tähtis.”