Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada mesitarusid, neid tasuks rünnakute eest kaitsta.
Talveunest ärkavad mesikäpad võivad kippuda mesitarude kallale
17. märts 2011, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud.
„Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,” ütles Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid, et ennetada karude tekitatavaid kahjustusi mesitarudele.
Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Mesitarude kaitseks võib elektrikarjust kombineerida tavalise tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, kasutada visuaalseid, akustilisi ja keemilisi peleteid.
2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru. Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, esines karude poolt mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal.
Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro (193 249 krooni) ulatuses. Amet tuletab mesinikele meelde, et karukahjude hüvitamisel hinnatakse omavastutuse osa määramisel meetmeid, mida on kasutatud kahjude ennetamiseks.
Keskkonnaamet hüvitab asjakohased kulutused, mis on tehtud kahjustuste vältimiseks.