Tubli töö toob leiva majja

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Pärnumaa avaliku sektori töötajatest teenis mullu kõige rohkem Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule, neljal kohal tööd rabav Pärnu linnavolikogu esimees Cardo Remmel oli alles teisel kohal.

Sule sissetulek oli mullu väiksem kui 2009. aastal. Siis oli tema ühe kuu keskmine 67 278, eelmisel aastal 63 616 krooni. Juhatuse esimehest veidi maha jäid haigla juhatuse liige Veiko Vahula 55 119- ja juhatuse liige Karl Kukk 44 268kroonise kuusissetulekuga.

Ministritest suurem töötasu

Remmel töötab korraga neljal kohal. Tema töötasu taastusravikeskuse Estonia juhatuse esimehena oli 46 000 krooni kuus, millele lisandusid 12 500kroonine volikogu esimehe ja 3000kroonine Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimehe hüvitis.

Kõige väiksema tasu võttis Remmel haigla nõukogu esimehena – keskmiselt 75 krooni kuus. Kokku on tema sissetulek 61 575 krooni kuus. Ainult peaministri palk on sellest paari tuhande krooni võrra suurem, ülejäänud ministritest teenib Remmel rohkem.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi lubas eile, et Remmeli üheaegselt volikogu esimehena ja Estonia juhatajana töötamist arutab nii valimisliit kui üldkoalitsioon ning olukord selliseks ei jää.

Kivimägi ise esikolmikusse ei mahtunud, kuigi Postimehe andmetel sai ta mullu Eesti linnapeadest kõige kõrgemat tasu. Pärnumaa avaliku sektori suuruselt kolmas sissetulek maksti Pärnu maakohtu esimehele Rubo Kikerpillile: keskmiselt 57 336 krooni kuus. Võrreldes 2009. aastaga, on Kikerpilli sissetulek 1300 krooni võrra kuus vähenenud.

Kivimägi ei saa oma 55 217kroonise kuusissetuleku üle siiski kurta. Ministri tasemel palk on üle 15 000 krooni võrra suurem kui tema järeltulijal maavanem Andres Metsojal, kes teenis keskmiselt 40 094 krooni kuus.

Eesti kõige kõrgemalt tasustatud linnapea sissetulek ületas kaugelt Tallinna linnapea Edgar Savisaare oma ja oli üle kahe korra suurem kui Paide meeri töötasu.

Kivimägi ütles eile, et tema palk on täpselt nii suur, kui palju ta enne valimisi küsis – 3500 eurot. Kuna nii palju inimesi tema poolt valimistel hääletas, aktsepteerisid nad tema palgasoovi.

Kivimägi lisas, et tal on põhjust linna eelmise aasta finantstulemustega rahul olla ning et eelmist linnapead Mart Viisitamme tasustati viiendiku võrra kõrgemalt. Mis puutub võrdlusesse Savisaarega, siis avaldas Kivimägi kahtlust, kas Postimehes toodud rahasumma Savisaare ainuke sissetulek on.

“Pole ühtegi teist linna, kellel nii palju vanu jamasid on vaja klaarida,” õigustas Kivimägi oma sissetulekut.

Kohtunike palk läheneb 50 000 kroonile

Viies koht kuulub haigla juhatuse liikmele Veiko Vahulale (55 119), kuues ja seitsmes Pärnu maakohtu kohtunikele Indrek Saarele (49 327) ja Kristel Pedassaarele (49 049). Kohtunik Ingrid Niinemägi oli 48 322 krooniga kaheksas, Lääne ringkonnaprokurör Jüri Pikma 47 926 krooniga üheksas. Esikümne lõpetab kohtunik Anne Randjärv 47 482 krooniga.

Pärnu Vee juhataja Garri Suuk teenis mullu 46 500, Lääne politseiprefekt Priit Suve 40 356 krooni kuus. Pärnumaal töötavate ringkonnaprokuröride palgatase jäi 36 000 – 39 000 krooni kanti, näiteks Mart Viisitamme ja Vello Järvesalu kriminaalasjadega tegelnud Elle Keemani kuu keskmine oli 35 969 krooni.

Samasugune oli Pärnu abilinnapeade ning linna- ja maasekretäri palgatase. Abilinnapeade Jane Metsa ja Romek Kosenkraniuse mullune kuupalk oli 38 211, abilinnapea Annely Akkermanni kuupalk 34 885 krooni. Linnasekretär Tiina Roht teenis 35 702, maasekretär Rita Kosenkranius 35 460 krooni kuus.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi kuupalgaks oli 32 798, finantsnõuniku Ene Ruusi palgaks 28 139 krooni. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster pidi leppima 18 213 krooniga kuus, millele lisandus 2083 krooni volikogust.

5550kroonine lisatasu Partsi ettevõttest

Linnavalitsuse osakonnajuhatajatest teenis planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel 25 133, sotsiaalosakonna juhataja Kaire Aamisepp 23 517, haridusosakonna juhataja Andrus Haugas 23 463 ja majandusosakonna juhataja Mait Talvoja 23 400 krooni. Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomsoni kuupalk oli 21 678, finantsjuhtimisteenistuse juhatajal Eve Vihmarul 22 500 krooni.

Pärnu linnale kuuluvate või kuulunud äriühingute juhatajate palgatase on erinev. Kui Estonia juhataja Remmel ja Pärnu Vee juhataja Suuk teenisid 46 000 krooni kuus, siis Sõpruse juhataja Jaanus Otsa kuutasuks jäi 29 088 ja Kümbluse juhatajal Aime Hoogil 13 500 krooni.

Linna äriühingute nõukogusse kuuluvate poliitikute kuutasu jäi paarisaja krooni kanti. Hoopis kopsakamat tasu maksti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi haldusalas: kohalik poliitik Raul Sarandi sai Lennuliikluse ASi nõukogust iga kuu 5550, Mart Alliku Eesti Lootsist 5550 ja riigikogu liige Väino Linde Tallinna lennujaamast 5411 krooni palgalisa.

Tavaliste ametnike töötasu on väike. Nii näiteks teenis maavalitsuse transpordinõunik 12 049, maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist 11 791, linnavalitsuse spordinõunik 11 817, üks linnavalitsuse sotsiaalkonsultantidest 9788 ja linnavalitsuse heakorraspetsialist 9900 krooni.

Kui Pärnu linna finantsseisund paraneb, on ametnikel järgmisel aastal lootust viieprotsendilisele palgatõusule. Linnapea ja abilinnapeade palgad nelja-aastase valitsemisperioodi jooksul ei muutu, lubas Kivimägi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles