Pärnu linnavalitsus ja taastusravikeskuse Sõprus aktsiad ostnud Pärnu Ravikeskus OÜ vaidlevad selle üle, kas ostja peab aktsiate eest maksma 23,4 või 21,5 miljonit krooni.
Pärnu linnavalitsus peab ostjaga Sõpruse hinna üle läbirääkimisi
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
8. aprill 2011, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aasta augustis Sõpruse aktsiate enampakkumisel võis linnapea Toomas Kivimägi rõõmustada: ainus pakkumisel osaleja lubas 20 miljoni krooni suuruse alghinna asemel välja käia 23 401 000 krooni.
Ilmselt pidas Pärnu Ravikeskuse OÜ omanik Argo Pärn ümbrike avamist uudistama tulnud ajakirjanikku konkurendiks ja esitas igaks juhuks kõrgema hinnaga pakkumise.
Ostja viitab varjatud puudustele
Kahjuks jäi linnapea rõõm üürikeseks, sest Pärnu Ravikeskus suutis enne lepingu allkirjastamist lepingusse kaubelda aktsiate müügi puhul ebahariliku tingimuse. Tavaliselt kasutatakse ostusumma osalist eraldi kontole kandmist kinnisvaratehingute puhul, et ostjal oleks garantii varjatud puuduste vastu, nüüd aga soostusid linnaametnikud lepingusse kirjutama 2,9 miljoni krooni aastase agendikontole hoiustamise.
Karistus ei lasknud ennast kaua oodata. Eelmise aasta lõpus saatis Pärnu Ravikeskus linnavalitsusele kirja, milles tehti ettepanek hoiustatud summast miljon linnale anda ja 1,9 miljonit ettevõttele jätta.
Pärnu Ravikeskus põhjendab ostusumma vähendamist puudustega Sõpruse hoonete ehituskvaliteedis. Linnavalitsus sellega ei nõustu, leides, et müüdi aktsiaid ja ostjal oli küllalt aega kaubaga tutvuda.
“Kui Coca-Cola aktsia langeb, ei saa ma selle pärast hinna tagasikeeramist nõuda,” ütles abilinnapea Romek Kosenkranius.
Kosenkranius selgitas, et volikogu andis linnavalitsusele õiguse Sõpruse aktsiaid müüa ja enampakkumisel olid aktsiad, mitte hooned. Tema sõnutsi tutvus Pärnu Ravikeskus Sõprusega nii enne enampakkumist kui kolme kuu jooksul, mis enampakkumise ja lepingu allkirjastamise vahele jäid, ning vara väärtus poleks tohtinud ostjale üllatusena tulla.
Agendikontol olevat 2,9 miljonit krooni ei saa kumbki pool pangast kätte enne, kui mõlemad sellega nõus on. Kosenkraniuse kinnitusel peab Pärnu Ravikeskus maksma deponeeritud summa pealt päris soliidset intressi ja võiks olla huvitatud vaidluse võimalikult kiirest lõpetamisest.
Kes eraomanikule vastu tuli?
Sõpruse nõukogu esimees Liina Lokko pooleli vaidlust kommenteerida ei soovinud. Seega jäävad avalikult kõlama üksnes Kosenkraniuse selgitused. Kas ettevõttel on tagataskus mõni juriidiline argument, millele tuginedes edaspidi kohtusse minna, jääb esialgu selguseta.
17. novembril 2006 kirjutas Pärnu linnavalitsust esindanud majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu notar Marje Jürioja juures alla Esplanaadi 10 müügilepingule, milles linnavalitsus kinnitas Herderile, et kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid. Tegelikult asub Esplanaadi 10 muinsuskaitsealal ja praegu on kohtus pooleli vaidlus, kus Herder soovib tehingust taganeda ja linnalt 49,2 miljonit krooni.
Avarsalu enam Pärnu linnavalitsuses ei tööta. Kivimägi peab juhtunu eest vastutajaks eelmist linnapead Mart Viisitamme ja iga ametniku personaalne vastutus on jäänud avalikkuse eest varjatuks.
Nüüd tuleb Kivimägil vastutada oma ametnike tegevuse eest. Küsimusele, kes ja miks otsustas Sõpruse aktsiamüügilepingusse deposiidisumma kirjutada, vastas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo, et hoiustamine agendikontole toimus kahepoolse kokkuleppena selleks, et ostja saaks ettevõttega veel tutvuda ning hinnata objekti finantsilist, õiguslikku ja tehnilist seisukorda.
Murakas-Ollo hoidus avalikustamast, kes Pärnu linna nimel nõustusid 2,9 miljoni krooni agendikontole kandmisega. Volikogu linnavalitsusele sellist luba ei andnud.
Linnavalitsus keeldus toimetusele näitamast Pärnu Ravikeskuse kirja, kuigi see pole kuulutatud ametkondlikuks dokumendiks. Murakas-Ollo ei avalikustanud isegi seda, kui suurt summat ja miks erafirma linnale maksta ei taha, ning soovitas küsimused esitada eraomanikule.
Eraomaniku huvides on Sõpruse aktsiate eest võimalikult vähem maksta. Linnakodanike huvides on teada saada, kuidas avalik võim nende varaga ringi käib.