/nginx/o/2017/11/23/7339387t1hd27f.jpg)
Kommentaariks eilsele leheloole seoses Sõpruse müügiga tahan kohe alustuseks öelda, et 2,9 miljoni krooni hoiustamise agendikontole otsustasid linnavalitsuse liikmed koos vastava ala linnaametnikega. Läbirääkimised olid linna poolt kollegiaalsed. Ehk minul küll ei ole plaanis vastutust selle otsuse eest veeretada ühe või teise ametniku kaela. See oli meie ühine, sealhulgas minu otsus.
Põnev küsimus on see, kas see kompromiss oli linnale hea või halb. Olin siis ja olen nüüdki seisukohal, et see oli hea. Kuivõrd üksikasju mittevaldavad inimesed võivad selles kahelda, valgustan mõnevõrra läbirääkimiste käiku enampakkumise järel. Need olid ootamatult keerukad ja komplitseeritud.
Väga tugevalt oli õhus võimalus, et ainus pakkuja loobub üldse Sõpruse ostust. See, et Pärnu Ravikeskus pani kahest ümbrikust linnavalitsuse lauale kallima ja hiljem selgus, et oli ainus pakkuja, jäi tal väga tugevalt kripeldama, sest saanuks ju ka odavamalt. See on muu hulgas tunnustus vastavat müüki korraldanud linnaametnikele, et mingit informatsiooni (kui palju on pakkujaid jmt) välja ei tilkunud, mis oli ka minu kategooriline nõue. Oleks ostja teadnud, et ta on ainus pakkuja, oleks linn kaotanud 3,4 miljonit krooni.
Samal ajal olime linnaeelarvesse kavandanud linnavara müüki 20 miljoni krooni eest. Aasta lõpuks, ilma Sõprust arvestamata, õnnestus müüa vaid 1,2 miljoni krooni eest. Sõprust müümata oleksime pidanud kärpima linna kulutusi veel 18,8 miljoni krooni võrra. See olnuks ilmselgelt liig, eriti poole aasta pealt. Meil oli vaja Sõpruse tehing nii-öelda koju ajada ja me ei võinud vinti üle keerata.
Kõike eelnevat arvesse võttes aktsepteerisime ostja vastavat ettepanekut. Seda enam, et teadsime, et me pole midagi Sõpruse puhul varjanud, oleme võimaldanud kõigil potentsiaalsetel ostjatel majaga tutvuda, müüsime aktsiaid, mitte vara. Peale selle on agendikontole hoiustatud raha pealt makstav intress aastaarvestuses ligi 20 protsenti, mis peaks välistama otsitud vastuväited selle raha linnale mittemaksmiseks. Igati põhjendatuks peame Eesti ühe juhtiva advokaadibüroo kaasamist linna huvide esindajana juba läbirääkimiste protsessis. Seega tunneme end väga tugevalt.
Lootust peagi saavutatava õiglase kokkuleppe ehk lepingu täitmise suhtes annab seegi asjaolu, et olen kuulnud: Sõprus tegi eelmisel aastal igati korraliku majandustulemuse (kardan, et puhaskasumiga tegi Estoniale ära). Seetõttu pole ostjal mõistlik selle ise pakutud paari-kolme miljoni lisakrooni pärast linna ja Pärnu Ravikeskuse head koostööd tulevikus kaalukausile panna.