Vabakoolis vaatles tunde õde Mary

Õde Mary on Pühima Vere Õdede ordu nunn, kodanikunimega Georgine Le Beau: 88aastane naine elab ja tegutseb Eestis alates 1995. aastast. Tema loodud metoodika alusel õpetatakse inglise keelt Vanalinna hariduskolleegiumis, Tartu katoliku koolis ja vene koolis.

Õppimine on nauding

“Tulin vaatama, kuidas edeneb vabakooli õpilaste keeleõpe,” rääkis õde Mary. “Inglise keel on maailmakeel. See annab võimaluse suhelda ükskõik millises riigis. See on parim kink, mida lastele anda. Ma lõin selle meetodi, sest nägin, et inglise keel on tähtis, aga samas peaksid lapsed võõrkeele õppimist nautima. Kui lastele meeldib õppida, omandavad nad palju rohkem.”

Õde Mary märkis, et Pärnu vabakool meeldib talle: seintel rippuvad laste tööd, kirjutised, pildid ja mõtteread kõnelevad lapsekesksest ja loovast õhkkonnast.

Ameerikas Kansases sündinud naine saabus 1949. aastal koos teiste ordu õdedega Soome, et aidata sealsel ühiskonnal üle saada Teise maailmasõja tagajärgedest. Tollal eelkõige õpetajate orduna tegutsedes rajasid nad Helsingisse Inglise kooli, mis kujunes nii mainekaks, et lapsi tuli kooli kirja panna juba sündides. Õde Mary töötas seal õpetaja ja kooli juhatajana kuni pensionile jäämiseni.

Helsingi koolis kasutatud erimeetodi järgi hakkas ta inglise keele õppekavasid kirjutama, õpetajaid koolitama ja lapsi õpetama Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumis.

“Töötasin selle õppemeetodi välja järk-järgult, sest mulle meeldib katsetada ja veenduda oma tegevuse headuses ning kui vaja, süsteemi parandada,” lausus õde Mary.

Ilma kriitikata

Inglise keelt õpitakse selle metoodika järgi esimesest klassist alates ja iga päev.

“Tahan, et nad oleksid inglise keele sees ja ka mõtleks inglise keeles,” tõdes nunn. Inglise keele õpetaja Heli Lank märkis, et tegu on hea õppemeetodiga. Tunnid kujutavad endast keelekümblust, kus õpetaja kõneleb ainult inglise keeles.

Esmalt korratakse õpetaja järel sõnu, lauseid ja väljendeid. Enne kui lapsed õpivad kirjutama, õpivad nad kordamise järel pähe kümneid laule, liikumismänge, tantse ja luuletusi.

“Me ei kritiseeri last, laps on lõdvestunud ning kordab sõnu ja lauseid, omandades nii õige häälduse ja intonatsiooni. Õpilasel ei tohi tekkida hirmu valesti ütlemise ees,” lisas õde Mary. “Tunnis valitsegu distsipliin ja rõõmus meeleolu. Lapsepõlv on kord elus, laseme lastel jääda lasteks.”

Õde Mary ühendab võrdse innuga õpetajatöö vabatahtliku tööga, ta on toetanud Eesti pimedate ja liitpuuetega laste, tänavalaste ja lastekodulaste õppimist ning pälvinud presidendilt 2006. aastal Maarjamaa risti IV klassi teenetemärgi.

Õde Mary ütleb, et inimene ei ole kunagi nii vaene ega vana, et ta teise heaks midagi teha ei saaks.