Kaupo Meiel: Pulmatrill ja pulmatrall

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters

Eelmisel reedel naelutasid sajad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed üle maakera oma pilgud teleekraanide külge, et liigutusest pisaraid valades kaasa elada kuninglikele pulmadele.

Prints Williamit ja Kate Middletoni võib pidada monarhia maine päästjaiks, on nad ju noored, ilusad ja sümpaatsed ning laulatus ja pulmapidugi pigem kinnistas seda mainet. Prints Charlesi niigi tuhm täht on kahjuks ammu kustunud ja tema abikaasa Camilla pole eal suutnud Diana varjust välja murda.

Seega, kui põlvkond vahel jätta ja hüpata Elizabeth II ja prints Philipi juurest otse Williami ja Kate’i juurde, kestab dünastia vanal heal Inglismaal ega kao monarhia seal kuhugi.

Miks peaksid muule maailmale kauge kuningakoja tegemised korda minema? Eks sellepärast, et Briti monarhia meenutab kõige enam klassikalist muinasjuttudest tuttavat kuningaperet ja Kate Middletongi, kes nii-öelda tavalise, kui miljonite naelade suurune varandus kõrvale jätta, pere võsuna printsiga abielludes printsessiks ja Cambridge’i hertsoginnaks sai, sobib samuti kenasti muinasjutumaailma.

Brittidel oli reedel muidugi suur ja tähtis päev ja tööle ei pidanud ka pulmade puhul minema. Järgmisel päeval meenutasid suurt sündmust Buckinghami palee lähedal tühjad pudelid päevakohaste lippudega.

Muinasjutt läheb edasi ja monarhia püsib, kroonides ajalugu, millele Briti saarte elanikud õigusega uhked võivad olla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles