/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
Laupäeval algas Audru vallas Kihlepas Neitsiraba külastuskeskuses maailma esimene teadaolev võilillefestival. Taimetarga ja külaseltsi juhatuse liikme Mercedes Merimaa väitel tahetakse ettevõtmisega väärata eksiarvamust, nagu oleks võilill kasutu umbrohi, mis on nii Eesti rohumaade kui koduaedade õnnetus.
„Kui arvate, et ma olen esimene hull, siis ei ole,“ ütles poolesajale kokkutulnule kõnelnud Merimaa võilillenutte mõnuga suhu pistes. „Võilille on sajandeid tarvitatud, kõik liigid on söödavad ja ravimtaimed, võilille kasutatakse salatitaimena, kohvi asendajana, võilillest saab veini teha.“
Festivali peakorraldaja sõnul on „Eesti taimede määrajas“ fikseeritud 103 võililleliiki, kuid Toomas Kuke, paljude taimeraamatute autori või kaasautori väitel on liike veelgi enam: vähemalt tosin pealt poolteisesaja.
Paraku leiab sellest rikkusest tee meie toidulauale vaid pisku, sest tavainimene peab nii võilille, naadi, nõgese kui veel sadade loodusest priipäralt võtta taimede söömist alpuseks.
„Vanasti oli samuti nagu praegu: kõik mis on looduslik, on vaese inimese toit,“ muigas Merimaa. „Kui sõid palju seeni, siis öeldi, et näe, vaene, pole raha liha osta.“
Midagi taolist juhtus rääkija endaga, kui ta tutvustas Audru koolis võilillekohvi. Lapsed imestasid, kas õpetaja tõesti ei teeni kohvirahagi ning olid valmis sedamaid kitsikuses pedagoogi aitamiseks korjandust korraldama
„Ütlesin neile, et tegelikult see on mu kõige kallim kohv: Soomes ja teisteski Euroopa riikides on loodustooted väga kallid,“ tõdes Merimaa.
Kohapeal punuti ka maailma pikimat võilillepärga, mis ajakirjaniku lahkudes oli kasvanud juba seitsme meetri pikkuseks.