Võilillefestival kummutas väärarusaamu

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mercedes Merimaa (paremal) ja Marina Merimaa iidvana kohviveskiga võilillejuuri jahvatamas.
Mercedes Merimaa (paremal) ja Marina Merimaa iidvana kohviveskiga võilillejuuri jahvatamas. Foto: Urmas Luik

Audru vallas Kihlepa rahvamajas korraldati nädalavahetusel teadaolevalt maailma esimene võilillefestival.

Mercedes Merimaa kui ürituse vedaja, taimetarga ja Eassalu-Neitsi külaseltsi juhatuse liikme sõnutsi taheti ettevõtmisega kummutada arvamust, nagu oleks Eesti rohumaadel ja koduaedades vohav võilill üksnes kasutu umbrohi.

„Kui me oma tervisest lugu peame, peaksime hoopis rohkem sööma seda, mis on loodusest kättesaadav,” tõdes Merimaa. „Võtma kõike, mis loodus ise kasvatab, ja üks neist taimedest on võilill.”

Liiati pole rahvasuus ka piimarohu ja võikannu nime all tuntud võilillest siinmail puudust, erinevalt meist lõunasse jäävatest Euroopa riikidest.

„Kui olen võtnud vastu külalisi ja rääkinud neile meie taimedest, sealhulgas võilillest, siis väliskülalised vaatavad meie õitsvaid võilillevälju ja mõnigi kord on üks teisele öelnud: vaata, kui tublid eestlased on, kui palju nad on külvanud võililli,” muigas Murumaa.

Õnneks pole Eestis selle taime külvamise järele tarvidust: „Eesti taimede määrajas“ on fikseeritud 103 võililleliiki, asjatundjate hinnangul on liike aga umbes poolesaja võrra enam.

Paraku leiab sellest rikkusest tee meie toidulauale pisku, sest tavainimene peab nii võilille, naadi, nõgese kui veel paljude loodusest priilt võtta taimede söömist alpuseks.

Samal ajal hinnatakse taimede kasutamisele tuginevat rahvameditsiini aina enam. „Vanasti oli samuti nagu praegu: kõik, mis on looduslik, on vaese inimese toit,“ rääkis Merimaa. „Kui sõid palju seeni, öeldi: näe, vaene, pole raha liha osta.“

Midagi samalaadset juhtus rääkija endaga, kui ta tutvustas Audru koolis võilillekohvi. Lapsed imestasid, kas õpetaja tõesti ei teeni oma tööga kohvirahagi, ja olid valmis sedamaid korjandust korraldama.

„Ütlesin neile, et tegelikult on see mu kõige kallim kohv: Soomes ja teisteski Euroopa riikides on loodustooted väga kallid,“ tõdes Merimaa.

Võilillekohvist kõneles Merimaa festivalilgi põhjalikult. Samuti jagas ta näpunäiteid võililleveini valmistamise kohta. Vähe sellest, kokkutulnud said mekkida mullust maitsmisküpseks käärinud ja laagerdunud võililleveini.

Ühtlasi anti festivalile uudistama tulnud poolesajale inimesele juhatust, kuidas teha võilillehoidiseid ja lillelisi õnnitluskaarte. Kuulata võis kohalikku noortebändi Kognito ja vaadata rahvatantsurühmade Hoiuspuu ning Vallatud esinemist.

Merimaa lubas, et aasta pärast toimub samas teine võilillefestival.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles