/nginx/o/2016/11/08/6053209t1hf06d.jpg)
Kõikidest uuringutest tuleb välja, et inimesed on hakanud varasemast rohkem hinda vaatama ja otsivad sooduspakkumisi. Kui varem oli inimestel üks kodupood, näiteks Pärnus Mai Selver, siis nüüd ollakse valmis aega raiskama ja soodsama kauba leidmiseks käima läbi ümbruskonnas teisigi poode.
Selgesti on näha, et ostetakse kollaste siltide järgi. Tähistab ju kollane silt üldjuhul soodushinda. Inimesed lausa planeerivad oma oste kampaaniate järgi. Tuleb tunnistada, et ma isegi vaatan poes, milline juust on sooduspakkumises, ja valin selle.
Toiduainetetootjad on praegu kolme tule vahel. Ühelt poolt kerkivad tooraine hinnad maailmaturul. Teisalt on tööstused kaupluste surve all.
Kaubandus ei lase hindu tõsta, sest nemad konkureerivad omavahel ja tarbija läheb selle juurde, kes suudab pakkuda odavamalt. On kindlad tooted, millega tarbijad poodi meelitatakse, ja nende hind peab ülejäänud kaubast madalam olema. Eestis kipuvad need olema kõige suurema müügimahuga kilepiim, Kirde sai ja Laua viin.
Kolmas tuli on loomulikult tarbijad, sest nende sissetulekud suurenenud ei ole.
Mul on Pärnumaal tuttav maapoe juhataja, kes on öelnud, et harvad on päevad, kui mõne toote hind ei tõuse. Sama on tööstustel: ei möödu nädalatki, kui ei tule mõnd hinnatõusu teadet.
Kuna meil on eri sissetulekuga tarbijaid, peavad toidutööstused pakkuma kaupa igale rahakotile. Nii on tootesortimenti laiendatud madalamat hinnaklassi silmas pidades. Näiteks on vahe 34- ja 56kroonise kilohinnaga viinerite vahel. Need odavamad pole tervisele kahjulikud, kuid hinnavõit tuleb koostisosade asendamise arvelt ehk lihasisaldust vähendades.