Pea 40 protsenti eestimaalastest on majandussurutisest tingituna sunnitud ostma varasemast vähem toitu ja üle poole inimestest valib odavama kraami, selgub põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust.
Ostja valib toidu hinna järgi
18. mai 2011, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring nendib, et eelmise aasta märksõnad olid odavam toit ja kokkuhoid selle arvelt.
Kuna majandussurutis jätkus, toidukauba hinnad tõusid ja reaalpalk vähenes, püüdsid pered toidu pealt kokku hoida ja loobusid harjumuspärastest eelistustest.
Keskmise palga languse tõttu püsis elanike hinnatundlikkus kõrge ja kõik uuringus osalenud tunnistasid, et vaatavad poes toidu hindu, isegi jõukamad tarbijad, kel varem säärane harjumus puudus.
Valitakse odavam
Nende inimeste hulk, kes on hakanud poes valima senisest odavamat toitu, kasvas mullu hüppeliselt. Samuti suurenes ostetava toidu koguseid vähendanute ja talunikelt kogu talvekartulivaru ostnute arv.
Odavamalt üritatakse osta eelkõige igapäevast toitu: piima ja piimatooteid, liha ja lihatooteid ning leiba-saia.
Märgatavalt on kasvanud nende hulk, kes varasemast harvem toidupoes käivad. Samuti eelistatakse nüüd valmistoidu ostmise asemel ise süüa teha. Nii praevad paljud kodus kotlette ja marineerivad grillimiseks liha.
Hoolsalt jälgitakse sooduspakkumisi, ostetakse säilimistähtaja ületanud kaupa ja kaupluste omatooteid. Kolmandik elanikest püüab toitu vähem ära visata ja oste planeerida.
Pea kolmandik vastanutest on vähendanud või loobunud väljas söömisest, 58 protsenti võtab nüüd tööle söögi kaasa.
Kartuleid ostab enamik inimestest kas poest või kasvatab ise, tendents on kauplustest ostmise vähenemise suunas. Oma maalapil kartulite mahapanek on tõusev trend olnud paaril varasemalgi aastal. Kui 2001. aastal kasvatas enda perele kartulit 46 protsenti elanikest, siis 2008. aastal 20 ja mullu juba 28 protsenti.
Kuna kartul on põhitoiduaine, usuvad inimesed, et seda ise kasvatades saab märgatavalt kokku hoida. Samamoodi on hakatud muidki köögivilju ja marju taas oma aias kasvatama.
Säästupoode saadab menu
Oluline muutus on seegi, et hulk inimesi on vahetanud ostukohta ja üha rohkem tarbijaid käib nüüd Säästumarketis või Maximas. Väikepoodidele eelistatakse suurkauplusi ja maalt sõidetakse toidu järele linna, kus tänu sooduspakkumistele saab toidukoti odavamalt täidetud. Suurpoodides teeb oma sisseostud 80, väikepoodides 19 protsenti ja turul üks protsent inimestest.
Toidukauba tarbimise vähenemine on jätkunud juba kolm aastat järjest, vaid köögiviljade söömine läheb tõusuteed.
Varasemaga võrreldes on inimesed hakanud vähem tarbima veiseliha, lihast kulinaariatooteid, kondiitritooteid, alkohoolsed jooke, suhkrut sisaldavaid jooke, šokolaadi, maiustusi ja jäätist.
Niisama palju kui aasta eest söödi leiba, kanamune ja kartulit.
91 protsenti täiskasvanuist püüab oma toidus midagi vältida või piirata, kõige enam kunstlikke lisaaineid, samuti geneetiliselt muundatud toorainet, transrasvhappeid ja rasva. Veerand vastanuist üritab vähendada suhkru ja soola tarbimist.
Liha vähem, köögivilja enam
Kui vaadata inimeste sissetuleku suurust, siis siin leiab huvitavaid erinevusi. Väiksema sissetulekuga peredes on kahanenud eriti kondiitritoodete, kookide, sinkide, šokolaadi, kommide, juustu, kohupiima, kodujuustu, mahlade ja jogurti tarbimine. Ehk mitte just tervisliku magusa kõrval on tunduvalt piiratud organismile väga vajalike piimatoodete tarbimist.
Jõukamates peredes on vähenenud kondiitritoodete, vorstide, suhkrut sisaldavate karastusjookide, lihast kulinaariatoodete, maiustuste, müsli ja alkoholi ostmine. Samal ajal on suurenenud puuvilja, linnuliha ja köögiviljade tarbimine. Seega valivad jõukamad kommide ja maiustuste asemel puuviljad ning lihatoodetele eelistavad köögivilju ja linnuliha.