Remmel astub kohaliku meedia tõttu tagasi

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Minu töö nii AS Taastusravikeskus Estonia juhi kui volikogu esimehena on tekitanud kohalikus meedias arutelu, mis mõttetult kahjustab Estonia kui äriettevõtte huve,” ütles Cardo Remmel volikogu ees esinedes.
“Minu töö nii AS Taastusravikeskus Estonia juhi kui volikogu esimehena on tekitanud kohalikus meedias arutelu, mis mõttetult kahjustab Estonia kui äriettevõtte huve,” ütles Cardo Remmel volikogu ees esinedes. Foto: Liis Rotar

Pärnu linnavolikogu esimees Cardo Remmel teatas eile oma soovist volikogu esimehe kohalt tagasi astuda, põhjendades seda kohalikus meedias tekkinud aruteluga.

“Seda otsust tegema ajendas asjaolu, et minu töö nii AS Taastusravikeskus Estonia juhi kui volikogu esimehena on tekitanud kohalikus meedias arutelu, mis mõttetult kahjustab Estonia kui äriettevõtte huve,” ütles Remmel volikogu ees esinedes. “Tänapäeva maailmas esitavad firmad oma juhtidele kõrgeid nõudmisi ja seepärast on vajalik tõeliselt oluliste asjade säilitamiseks piirid paika panna.”

Remmel rääkis, et Estonia huve silmas pidades ei näe ta mõtet selles arutelus osaleda, pigem soovib ennast sellest taandada. “Teen seda Estonia nimel, mille juhataja ametikohustused on minu põhitööks,” lausus volikogu esimees.

Remmel avaldas veendumust, et volikogu esimehel ei ole võimalik kasutada oma positsiooni ühe või teise kohalikule omavalitsusele kuuluva ametiasutuse või ettevõtte juhtimises, olgu see kool, lasteaed või aktsiaselts. Samuti ei saa esimees volikogu otsuseid rohkem mõjutada kui volikogu liikmed.

“Pigem on teema tõstatus ajendatud poliitilisest kemplusest ja ärategemise kinnisideest,” kõneles Remmel. “Kohalikus meedias erilise tähelepanu saanud sotsiaalsed võrdlused ja kadedus kuuluvad kokku. Esimesest areneb teine ja see toob omakorda välja inimeste halvima poole. Positiivsus ja saavutuste, kas või väikeste tähistamine on kordades tähtsamad meie elu edasiviimisel.”

Remmel rõhutas, et volikogu juhtimine on talle kui põlisele pärnakale olnud missioon, mida tal on olnud au täita pea kaks aastat. “Albert Einstein töötas välja edu valemi, mis räägib kõnekalt: A on X+Y+Z, kus x on töö, y valikuvabadus ja z suu kinnihoidmine. Seepärast lõpetan ja soovin uuele esimehele edu,” ütles ta.

Uus esimees valitakse juunis

Volikogu hakkab Remmeli tagasiastumissoovi arutama järgmisel istungil, mis tõenäoliselt toimub 16. juunil. Siis valitakse ilmselt ka uus volikogu esimees.

Koalitsioonilepingu järgi kuulub volikogu esimehe koht Toomas Kivimägi valimisliidule.

Avalikult pole valimisliit uue esimehe kandidaate veel arutanud, omavahelistes vestlustes peetakse üheks tõenäolisemaks kandidaadiks praegu Surju kooli direktorina töötavat Mait Käbinit.

Käbin määratakse peagi ilma konkursita Pärnu spordihalli juhatajaks, kuid spordihall pole omaette juriidiline isik ja linnale kuuluva asutuse juhatajaks teda nimetada ei saa. Seega on ta valimisliidule palju mugavam kandidaat kui Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill, kes volikogu esimehena samuti kõne alla võib tulla.

Kaardipaki võiks segi lüüa maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik, kes seni on eelistanud täie koormusega põhitööle pühenduda. Ka Aarne Kalbusel võiks olla häid šansse, kuid hotell Jurmala Spa tegevjuhina oleks tal keeruline Läti töökohta Pärnu volikogu esimehe tööga ühendada.

Remmeli hinnangul võtab volikogu esimehe töö kuust keskmiselt nädala. Arvestada tuleb paljude üritustega õhtuti ja nädalavahetustel.

Volikogu esimehe tasuks on Pärnu linnavolikogu määranud 12 500 krooni kuus. Sellele lisandub 4000kroonine autokompensatsioon ja kuni 1000kroonine mobiiltelefonikõnede limiit. Remmel volikogust autokompensatsiooni ei võtnud.

Konkursita Estoniat juhtima

Avaldusjärgses usutluses Pärnu Postimehele ütles Remmel, et ta kandideeris Pärnu linnavolikogusse küll Kivimägi valimisliidu volikogu esimehe kandidaadina, kuid selle koha saamine tundus ebatõenäoline. Tavaliselt saab volikogu esimeheks tähtsuselt teine koalitsioonipartner, Kivimägi valimisliidu võit oli aga mäekõrgune.

Enne Estonia tegevjuhiks saamist 2010. aasta alguses juhtis Remmel eraettevõtteid. “Müüsin oma oskusi ja teadmisi,” ei soovinud Remmel täpsustada, kas kõik need ettevõtted olid tema osalusega. Esmalt sai tast Estonia nõukogu esimees ja kui linnale kuuluv ettevõte kriisi sattus, tekkis Remmelis huvi tegevdirektoriks hakata.

Kuna Remmel määrati 46 000kroonise kuupalgaga tegevjuhiks ilma konkursita, tekitas see ülejäänud poliitikutes ja linnarahvas pahameelt. Remmeli hinnangul avaldas volikogu esimehe ja linnaettevõtte juhataja ametikoha lahutamiseks survet pigem kohalik meedia, koalitsioonis poleks see nii suurt probleemi tekitanud.

Ettevõte oli südamelähedasem

“Sotsid ütlesid, et see on Mikko isiklik avaldus, mitte nende seisukoht,” meenutas Remmel 23. aprilli Pärnu Postimehe kirjutist, kus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Pärnu piirkonna esimees Marianne Mikko edastas erakonna Pärnu juhatuse seisukoha, et need ametid on ühitamatud. Sotsidest kuuluvad Pärnu linnavolikogusse Epp Klooster ja Tatjana Jaanson.

“Reform pigem toetas, IRL oli nii ja naa, aga ütlesid, et nende valimislubaduse järgi on sellised ametikohad ühitamatud,” kõneles Remmel. Tõepoolest: Reformierakonna Pärnu piirkonna esimees Väino Hallikmägi nägi suuremat probleemi Estonia juhi koha konkursita täitmises, kuid IRL ütles selgelt välja, et volikogu esimehe ametikoht võib mõjutada Estonia majanduslike otsuste tegemist.

Remmeli jutu järgi leidsid nii Kivimägi valimisliit kui linnapea Toomas Kivimägi aastavahetusel, et ta võib volikogu esimehe kohal jätkata. Volikogu esimehe kohast loobumisele hakkas Remmel enda sõnutsi mõtlema natuke üle kuu aja eest ja läks kolm-neli nädalat tagasi linnapea juurde jutuga, et tal on vaja kahe ametikoha vahel valida. “Ettevõtte juhtimine on südamelähedasem,” põhjendas ta valiku langetamist Estonia kasuks.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles