Aare Heinvee: Kodud maamaksust vabaks

, Riigikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aare Heinvee.
Aare Heinvee. Foto: PP

Eesti on koduomanike ühiskond. Üle 90 protsendi inimestest elab enda või pere valduses kinnisvaras. Kodul ja koduomanikuks olemisel on Eesti kultuuris väärtus, mida rahas hinnata on võimatu.

Ühelt poolt ei ole kodu taandatav pelgalt kinnisasjaks, vaid sel on laiem ühiskondlik väärtus. Teisalt näitab statistika, et oma kodus elamine on majanduslikult kõige efektiivsem eluviis. Seega peaks avalik võim soodustama kodu omamist, mitte selle eest karistama.

Elanikud löögi all

2009. aasta suvel võttis riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna toel vastu maamaksuseaduse muudatused, mis kohalikel omavalitsustel võimaldavad koduomanikud maamaksust vabastada. Paraku on selliseid koduomanike maamaksuvabastusi kehtestanud vähesed omavalitsused. On omavalitsusi, mis vahepeal on lausa koduomanike maamaksu tõstnud.

Eriti suured maamaksud rõhuvad Tallinna koduomanikke. Nii tõstis 2008. aastal Tallinna volikogu hüppeliselt maamaksu, misjärel koduomanikud hakkasid saama varasemast 2,5 korda suuremaid maamaksuarveid. Ülisuured maamaksud puudutavad nii eramu- kui korteriomanikke.

Maksuõiguse põhiprintsiipidest ühe kohaselt ei tohi omandimaks sundida omandist loobuma, aga kõrge maamaksuga on seda põhimõtet rikutud ja löögi alla on sattunud just põlisasumite elanikud.

Valitsuskoalitsioon esitas riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt koduomanikud vabastatakse maamaksust linnas kuni 1500 ruutmeetril või vallas kuni kahel hektaril tingimusel, et sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele.

Õigusriik eristub seadusriigist sellega, et igal kehtestatud regulatsioonil on eesmärk ja seadusel, maksuseadus kaasa arvatud, mõte. Maa maksustamise eesmärk ei ole erinevalt levinud väärarusaamast seotud konkreetsete avalike teenuste pakkumise, näiteks kanalisatsioonisüsteemi lõpuniehitamisega.

Rentnik omal maal

Õigusteooria järgi peaks maamaks soodustama maa tõhusat kasutamist ja toimima maamüügi elavdamise vahendina. Seadus, mille eesmärk on ergutada kodude müüki, on ühiskondlikult destruktiivse iseloomuga.

Maamaksu kasutamine kodude müügi elavdamise ja maa tõhusa kasutamise sihiga on kohatu. Eesti sotsiaalses taustsüsteemis on tegemist ebaproportsionaalse meetmega, mis suurendab sotsiaalset ebaõiglust ja vähendab jätkusuutlikkust.

Selline koduomanike maamaksudega koormamine pole ainult ebanormaalne, vaid ebamoraalne. Kui inimene on juba korra teinud suure kulutuse kodu ostuks, ei ole riigil ega omavalitsusel moraalset õigust hakata seda kodu maksustama. Praeguse maksimummäära 2,5 protsendi rakendamisel, mida paljud omavalitsused teevad, peaks oma maa väärtuse tagasi maksma 40 aastaga. Seega on koduomanik muudetud rentnikuks omal maal ja seda olukorda tuleb muuta. Kodu omamist ei tohiks karistada ega muuta avaliku võimu manipuleeritavaks.

Valitsuskoalitsioonile ei ole kodude maamaksustamine üksnes rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ja leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada.

Reformierakond on ühtlasi seisukohal, et kodude maamaksu kaotamine ei tohi lüüa omavalitsuste rahakoti pihta. Laekub ju maamaks just kohalikku eelarvesse. Hinnanguliselt võib praeguste maamaksude puhul omavalitsustele laekumata jääda kuni 17 miljonit eurot aastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles