Vilkuritega alarmsõiduk jääb märkamatuks

Pärnu päästekomando alarmsõiduki juht Antti Lääts ütles, et kui nende auto liigub sõiduauto järel, ei pruugi tolle juht aru saada, et päästeauto sõidab tal sabas.

Nimelt on päästeauto vilkurid nelja meetri kõrgusel ja sõiduauto juht ei näegi neid. Alumised vilkurid on aga nii väikesed, et neid on võimatu tulede tagant märgata.

Kuna uuemad sõiduautod on sedavõrd helikindlad, et kui raadio valjusti mängib, ei saa juht arugi, et päästemasin tal sabas. Tahavaatepeeglist paistab tavaline veoauto.

“Nii on meie ainuke võimalus end märgatavaks teha vilgutada kaugtulesid,” märkis Lääts. “Päästeauto tuled on niisama kõrgel kui sõiduauto tahavaatepeegel ja kui me tulesid vilgutame, peaks aru saama, et on mingi ohtlik olukord. Me oleme ise katseid teinud ja mehed ütlevad, et see on täiesti hämmastav, aga tõepoolest: ainuke asi, mida eesolevas autos märgata, on kaugtulede vilgutamine.”

Pooleldi vastassuunas

Mõni juht satub aga segadusse, kui vilkurite ja sireeniga autot enda järel kihutamas märkab. Halvim, mida sellisel puhul teha saab, on kiiresti liikuva auto ees pidurdada. Läätsa sõnutsi on ette tulnud juhtumeid, kus ristmikul foori punase tule taga seisvad autod ei julge rohelise tule süttides edasi sõita ja sel viisil takistavad liiklust.

Päästeauto möödalaskmiseks oleks hea edasi sõita ja paremasse teeserva hoida, et päästemasin tee keskel mööda pääseks.

“Oleme koolitanud oma autojuhte sõitma tee telgjoonel: pool autost päri- ja pool vastassuunas,” rääkis Lääts. “Nii on päästeauto juhil parem ülevaade ees toimuvast ja ka auto on sellisel juhul kergemini eristatav üldise liikluse taustal.”

Tee keskjoonel liiklemise mõte seisneb eesliikujate võimalikult väheses häirimises ja vastassuunas liiklejad saavad aegsasti kõrvale tõmmata.

“Ristmike vastassuunas ületamine on tihti ainuke viis teha seda liiklust ohustamata,” tõdes Lääts. “Foori punase tule taga seisjatel pole ju kuhugi minna, sest teises suunas põleb samal ajal roheline tuli ja seal liikuvad sõidukid peavad kusagile ära mahtuma.”

Kui päästeauto ületab ristmiku osaliselt vastassuunas, peavad vastutulevate sõidukite juhid vähendama veidi kiirust ja hoidma teel paremale.

Kindlasti ei tasu seisma jääda ristteele, sest päästeauto juht võib soovida just sinna pöörata. Ka ei ole mõistlik üritada alarmsõidukist kiiremini sõita.

Suurõnnetustele sõitva päästeautode kolonni puhul tasub pärast esimese päästeauto möödumist vaadata peeglisse ja veenduda järgmiste manöövrite ohutuses.

Pärnu kitsaskohad

Pärnus on päästeautodele üks keerulisemaid kohti Kesklinna sild. Põhiliselt teeb peavalu, et sõidetakse sillale, ehkki nähakse, et päästemasin tuleb.

Päästeauto võib suunduda küll teisele poole, kuid kasutab ju eessõitjatest möödapääsuks vastassuunda.

Suviti teevad kesklinnas ja ranna rajoonis peavalu tihedalt kinni pargitud teeääred, eriti ristmike ümbrus, mistõttu päästjail on keeruline manööverdada ja väljakutsele jõuda.

Kui aga pärida päästeauto juhilt, kuidas ehitustandriks muudetud Pärnu tänavatel liigelda on, saab muigamisi vastuse: “Tank on tank, meie pääseme ikka läbi.”