Omavalitsusjuhid ei hüppa maamaksu kaotuse rõõmust

Eramute omanikud vabanevad seadusemuudatuse jõustumise järel maamaksust linnades, alevites ja alevikes kuni 1500ruutmeetrisel krundil ja väljaspool asulate piire kuni kahel hektaril elamumaal.

Samal ajal on maamaks olnud üks omavalitsuste kindlamatest tuluallikatest.

Maamaksu kaotamise üle arutles Pärnu Postimees Pärnu, Paikuse, Halinga, Häädemeeste ja Sindi omavalitsusjuhtidega.

Kui suure osa teie omavalitsuses moodustab tihe- ja hajaasustustest praegu kogutav maamaks eraisikutelt aastas?

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk:

“Pärnu linna territooriumil elamumaalt laekuv maamaks 2011. aasta eelarves on kavandatud 480 000 eurot. See moodustab kogu eelarveldatud maamaksust 1 118 450 eurot ehk 42,9 protsenti ja linna eelarvelistest tuludest 1,3 protsenti.”

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann: “Planeeritud maamaks kokku on 2011. aastal 93 982 eurot. See on eelarve planeeritud tulubaasist kolm protsenti, kuid sisaldab nii elamu-, toot- mis-, äri- kui maatulundusmaa maksu. Kodualuse maa maksu suuruse kohta eraldi arvutusi seni vallas tehtud ei ole, kuna selle sisse ei saa arvata siiani hoonestamata elamukruntide maksu, samuti maamaksu suurematelt kruntidelt kui 1500 ruutu ja kruntidelt, mille omanike elukoht ei ole Paikuse vallas.”

Halinga vallavanem Ülle Vapper: “Halingas moodustab eraisikutelt kogutav maks 43 protsenti kogu maamaksu laekumise summast ehk 42 600 eurot (666 545 krooni) aastas.”

Häädemeeste vallavalitsuse liige Ly Lehemets: “Meie maamaksust ligikaudu 25 protsenti kogutakse õuemaalt, see teeb ümardatult 34 000 eurot.”

Sindi linnapea Anu Vassvik: “Sindi linna 2011. aasta planeeritud eelarve on 4,1 miljonit eurot, maamaksu osa on 26 843 eurot (alla protsendi eelarvest).

Eeltoodust võib järeldada, et linnaeelarves ei ole maamaksu tulu suur.”

Kui suur on maksumäär praegu teie asulates eraisikute kodualusel maal?

Kukk (Pärnu): “Pärnu linnas on kehtestatud maksumäärad sõltuvalt tsoonist 0,8–1,5 protsenti maa maksustamise hinnast.”

Erkmann (Paikuse): “Maamaksu määr on eri hinnatsoonides 1,5 ja 2,5 protsenti.”

Vapper (Halinga): “1,8 protsenti.”

Lehemets (Häädemeeste): “2–2,5 protsenti maa maksustamishinnast, olenevalt tsoonist.”

Vassvik (Sindi): “Sindi linnas on alates 2005. aastast maksumäär 1,7 protsenti maa maksustamishinnast aastas ja maksumäär on kogu territooriumil ühtne.”

Mis siis saab, kui see tuluallikas omavalitsusel kaob ja riik seda ei kompenseeri, ehkki lubab?

Kukk (Pärnu): “Lihtne vastus: omavalitsuste eelarvesse tekib auk.”

Erkmann (Paikuse): “Maamaksu kadumisega tekib kohe probleeme alljärgnevate funktsioonide ja tegevuste täitmisega, nagu maakorraldus, valla üldterritooriumide heakord parkides ja haljasaladel, liikluse korraldamine, kalmistu korrashoid, jäätmekäitlus, tänavavalgustus, heakord.”

Vapper (Halinga): “See oleks väga raske hoop ühele kindlale valla tulubaasi allikale. Poliitikute valimiseelseid valijate kõrvu meelitanud lubadusi on vaja hakata täitma.

Südamest loodan, et lubadusi andes tehti arvestusi, mida selline muudatus endaga toob, ja kompenseerimist omavalitsustele tõsimeeli kaalutakse. Vastasel juhul jäävad kaudselt kannatajaks needki kodanikud, kes maamaksu kadumisest justkui võidavad.”

Vassvik (Sindi): “Kuna tegemist on alla ühe protsendiga linnaeelarvest, ei ole kaotused väga suured, kuigi tuntavad.”

Eelnõu kaitsjad on pakkunud maamaksu tulu vähenemise hüvituse võimalusena üksikisiku tulumaksu omavalitsusele eraldatava protsendimäära tõstmist. Kui palju seda protsenti tõstma peaks?

Kukk (Pärnu): “Kompensatsiooniks peaks füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele üle kantavat protsendimäära tõstma selliselt, et kehtiv füüsilise isiku tulumaksu protsent 11,4 tuleks Pärnu puhul asendada 11,73ga.”

Erkmann (Paikuse): “Riik vähendas omavalitsustele laekunud tulumaksu 11,93 protsendilt 11,4ni ja märkis selle liigutusega kaasnevas seletuskirjas, et tulubaasi vähendamisega seoses omavalitsus ei peaks võtma lasteaeda kuni kolmeaastaseid lapsi ega tegelema kultuuri- ja spordikorraldusega. Minu teada ei ole ükski omavalitsus saanud seda soovitust järgida, sest see on eluvõõras.

2012. aasta eelarve läbirääkimistel on Eesti omavalitsuste liidud esitanud alljärgneva taotluse: taastada omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu määr omavalitsustele laekuva osa erakorralise vähendamise eelsel tasemel, mis oli 11,93 protsenti, ja viia tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavate vahendite maht omavalitsustele eraldatava osa erakorralise vähendamise eelsele tasemele 91 393 657 eurot (1 430 000 000 krooni).

Seega, enne kui rääkida tulumaksu tõstmisest tuleneva maamaksu kompenseerimisest, tuleb lahendada omavalitsustele eraldatud raha vähenemisest tekkinud probleemid.”

Vapper (Halinga): “Protsendimäär tuleb taastada ja tõsta vana taseme – 11,93 protsendipunktini, olenemata maamaksu muudatusest. Aastal 2004 kehtestati määr 11,4 protsendipunkti, mis järk-järgult tõusis 11,93ni. Maksimaalne, 11,93protsendipunktine eraldusmäär kehtis veel 2009. aasta esimese kvartali tulude suhtes. 2009. aasta aprillist langetati see tagasi esialgsele tasemele ehk 11,4 protsendipunktini.”

Vassvik (Sindi): “Kõigepealt oleksime õnnelikud, kui üksikisiku tulumaksu määr tõstetaks tagasi 11,93 protsendini nagu varem.”

Võib-olla tuleks anda omavalitsustele raha kohaliku ettevõtluse maksustamisest?

Kukk (Pärnu): “Omavalitsustel pole eriti valikuvõimalusi ettevõtluse maksustamiseks kohalike maksude kujundamise kaudu: müügimaks ja maamaksu kergitamine maamaksu määrade tõstmise kaudu. See oleks negatiivne signaal ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtluse arengut pärssiv liigutus.”

Erkmann (Paikuse): “Üksikmaksude kehtestamist ei pea õigeks, sest omavalitsuste tulubaasile tuleb läheneda vastavalt põhiseadusele: kui omavalitsusele pannakse seadusega riiklike funktsioonide täitmine, tuleb seda ka rahastada. Probleeme ei saa likvideerida hetkelahendustega.”

Vapper (Halinga): “Vaevalt on riik nõus loobuma omavalitsuste kasuks oma osast, mida ettevõtjad maksavad. Ettevõtjaid lisamaksustades viime nad veel raskemasse olukorda kui praegu. Vähemalt maal on enamiku ettevõtjate olukord väga keeruline.”

Lehemets (Häädemeeste): “Majanduskriisi tingimustes ettevõtetele maksukoormust lisada ei oleks väga arukas tegu.”

Kas riik peaks enne seadusemuudatuse kehtestamist teatama omavalitsustele täpselt, kuidas omavalitsuste tulubaas säilib vähemalt varasemal tasemel?

Kukk (Pärnu): “Viisakas oleks.”

Vapper (Halinga): “Peaks kindlasti. Kirjaliku kokkuleppe alusel omavalitsuste koostöökogudega.”

Lehemets (Häädemeeste): “See oleks mõistlik.”

Milliseid kaudseid muutusi uus maksukord teie arvates kaasa toob? Toon näite: linnades elavad suvekodude omanikud registreerivad end maale, et vältida maamaksu maksmist, tuues kaasa (ja viies linnast välja) maaomavalitsusse osa oma üksikisiku tulumaksust.

Kukk (Pärnu): “Nii on võimalik mõelda, sest rumal oleks kodanikul jätta raha üles võtmata, kui see vedeleb maas. Teisalt toob see kaasa vastupidise liikumise, linna sissekirjutuseta elamumaa valdajad registreerivad end linna. Teatud liikumine võib mitut kodu omavate isikute puhul aset leida. Arvatavalt tagasihoidlik, sest kaasnevad tehnilised probleemid ja kulud. Raske on prognoosida siit tulevat võitu-kaotust.

Loogiliselt võttes peaks elamumaa hind tõusma, kuna koduomanike maaga seotud kohustused vähenevad.

Suures plaanis, maksunduslikust aspektist vaadates jagatakse maksukoormus ümber, sest eelarves tekkiv auk on vaja täita avaliku sektori teenuste heal tasemel osutamiseks ja praeguses situatsioonis on omavalitsustel katteallikaid leida ülimalt keeruline. Praegu on oluline elatustaseme tõstmiseks elavdada majandust ja kujundada selleks keskkond.”

Vapper (Halinga): “Täiesti nõus näitega. Tulla võib veel väga palju ootamatusi, mida esialgu isegi ette näha ei oska.”

Lehemets (Häädemeeste): “Teie kirjeldatud olukord seaks omavalitsused senisest veel raskemasse olukorda. Väheneks maamaksutulu ja suureneksid hariduskulud. Kui kodanikud, kes tegelikult elavad linnas, valivad oma registrijärgseks elukohaks mingi muu omavalitsuse, tähendab see seda, et nende lapsed käivad linna koolides ja kasutavad muid linna pakutavaid teenuseid, mille eest sellisel juhul tuleks hakata linnale maksma.”