Pärnu linnaettevõtteid kummitab korruptsioonioht

Plaado käsitleb poliitilist korruptsiooni sotsiaalses tähenduses. Karistusõiguslikult ei ole poliitilist korruptsiooni Eestis defineeritud.

Ühiskond võib küll taunida sotsiaalsete töökohtade jagamist ja muud niisugust, kuid kriminaalseks muutub asi alles siis, kui oma ja linna vara segi aetakse.

Ametnikud pole linnapea teenijad

Magistritöös leitakse, et Pärnu ja Tartu linna äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmete seotus erakondadega on kõrge. See loob riski, et äriühingu juhid ei suuda selgesti eristada erahuve ühiskonna huvidest, see omakorda soodustab avalike vahendite väärkasutamise võimalikkust.

Plaado ei erista politiseerimisest kõneldes erakondi ja valimisliite. Valimisliite Pärnakas ja Toomas Kivimägi valimisliit käsitletakse erakondadega võrdväärselt, sest need on äriühinguid politiseerides käitunud ühtmoodi.

Avalikust teenistusest rääkides viitab Plaado ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklile number seitse, mis sätestab, et avalike teenistujate värbamine ja edutamine peab toetuma objektiivsetele kriteeriumidele.

Ametnik peab täitma ülesandeid erapooletult oma professionaalsusele tuginedes, tema neutraalsus kindlustab, et avalik teenistus on suuteline olema erapooletu, sõltumata sellest, milline erakond on võimul.

Hulk sotsiaalseid töökohti

Vastates 9. aprilli Pärnu Postimehes Enn Halliku küsimusele, kas spordihalli juhataja koht on Kivimägi valimisliidu oma, ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi: “Minu suurim probleem ongi selles, et 95 protsendi ulatuses töötan ma samade inimestega, kes teenisid Viisitamme. Ma ei usu inimeste nii suurde metamorfoosi, et enne olid nad alandlikud ja truud Viisitamme teenijad ja nüüd on Kivimägi omad. Paraku põlistab avaliku teenistuse seadus inimesed sinna, kus nad on.”

Viisitamme linnapeaks oleku ajal võeti linnavalitsuses tööle kuus–seitse ametnikku. Neist ainult linnapea nõunikku võib pidada poliitiliseks ja tema lahkus koos Viisitammega. Ülejäänud ametnikud on mittepoliitilised ja kuigi linnapeal on täielik õigus kahelda kellegi kompetentsuses, on ametnike teenijaks nimetamine ilmselgelt solvav ja ülekohtune.

“Kommunistlikus riigis olid läbipõimunud poliitiline ja administratiivne karjäär, olles partei kontrolli all,” kirjutatakse uurimistöös. “Lääne-Euroopa riikides tulenevad avalike teenistujate erakondliku kuuluvuse nõuded tavaõigusest, seadustes piiranguid ei ole või on need üldised ametnike poliitilist erapooletust nõudvad.”

Riigikontroll on oma 2010. aasta kontrollaruandes tähelepanu juhtinud, et avalikud huvid ei ole omavalitsuse osalusel tegutsevates juriidilistes isikutes küllaldaselt kaitstud, sest nõukogude liikmed määratakse poliitilise kuuluvuse alusel, arvestamata erialast pädevust.

Politiseeritus seab ohtu äriühingu juhtorganite otsustamisvabaduse, mis võib hakata sõltuma koalitsioonis olevate poliitikute huvidest, mitte elanike tegelikest vajadustest avalike teenuste pakkumisel.

Et väide liialt abstraktsena ei kõlaks, meenutagem Pärnu linnavalitsuse hiljutist otsust leppida taastusravikeskuse Estonia tunduvalt väiksema omanikutuluga. Kas Kivimägi tegutses avalikes huvides siis, kui ta lubas Estoniast iga aasta viis miljonit krooni omanikutulu, või siis, kui valimisliidukaaslane tegi talle selgeks, et ettevõttesse on vaja investeerida?

Linna osalusega äriühingud ja sihtasutused on poliitikutele olnud instrument, kuidas tagada osa volikogu liikmete sõltuvus erakonna või valimisliidu juhtidest. Osale inimestele (Cardo Remmel, Heiti Hendrikson, Mait Käbin, Pille Tahker, Raul Sarandi) tagas praegune võimuliit töökohad, osa (Urmas Sule, Garri Suuk jpt) sõltub võimuliidu otsustest.

Pärast Kivimägi valimisliidu võimuletulemist on poliitikutele antava maksumaksjate raha kogus märkimisväärselt kahanenud. Kui Viisitamme ajal teenis äriühingu nõukogu esimees iga kuu 7000 ja nõukogu liige 5000 krooni palgalisa, siis nüüd pole 100 krooni tunnis enam samaväärne mõjutaja.

Plaado on analüüsinud Pärnu ja Tartu linna osalusega äriühingute juhatuste ja nõukogude koosseise ning intervjueerinud politseiametnikke ja volikogu esimehi. Pärnust valis ta analüüsimiseks Pärnu Vee, Estonia, Sõpruse ja Kümbluse. Sõprus on nüüd müüdud, kuid uus linnaettevõte – osaühing Pärnu Haldusteenused – ei erine millegi poolest eeltoodutest.

IRL nõudis Meelis Kukele kohta

Pärnu Vee nõukogus oli 1999. aasta lõpust 2011. aasta alguseni 38 inimest, kellest ainult üks ei kuulunud koalitsioonipoliitikute hulka. Juhatuse kaheksast liikmest oli võimuliidu poliitikuid kolm. Koalitsiooni muutudes ei vahetatud kohe juhatuse liikmeid, kuid osa juhatuse liikmeid astus erakondadesse ajal, kui erakonnad olid koalitsioonis.

Plaadole intervjuu andnud endine linnavolikogu esimees Ahti Kõo rääkis, et pärast 2005. aasta valimisi nõudis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) Pärnu Vee juhatuse esimehe kohta. Juhatusse kuulunud Reformierakonna liikmed vabastati ja Meelis Kukk määratigi ametisse, kuni Garri Suuk ta koalitsiooni muutudes välja vahetas.

Sõpruse nõukogu 30 liikmest on võimupoliitikuid olnud 26, viiest juhatuse liikmest on kolm kuulunud võimuerakondadesse. Sõprus on eriti kurioosne selle poolest, et seda on juhtinud linnapea Mart Viisitamme abikaasa Hilvi Viisitamm, rohkem erakonna kohalike liidrite lähisugulasi pole Pärnus ettevõtteid juhtima pandud.

Estonia nõukogu 31 liikmest on koalitsioonipoliitikuid olnud 26, neljast juhatuse liikmest kaks. See-eest on need kaks oma erakonnas või valimisliidus väga mõjukad ja Vello Järvesalu kriminaalasi on näiteks, kuidas sellised inimesed kontrollimatuks võivad muutuda.

Kümbluse juhatuse 14 liikmest on võimupoliitikuid olnud 13. Nõukogu moodustati ettevõttele 2008. aasta suvel ja pärast seda on see ainult koalitsioonipoliitikutest koosnenud.

Kõo on Plaadole selgitanud, et nõukogudesse määramine on seotud tublide ergutamise või rahulolematute maharahustamisega ja erialaste teadmistega ei arvestata.

Tasustatavad kohad mõjutavad volikogu liikmeid erakonna kohalike juhtide huvides otsustama, näiteks on teda survestatud nõukogust tagasikutsumise ähvardusega.

Hambaharja tasub kaasas kanda

Intervjueeritud politseiametnike jutu järgi oodatakse juhatuse liikmete väljavahetamisega tavaliselt ajani, mil lepinguline töösuhe lõpeb, sest tagasikutsumise korral on lepingus ette nähtud suured hüvitised. Sellega on seotud ka koalitsiooni muutumise ja äriühingute juhatajate väljavahetamise ajaline nihe.

Elatusallika kõrval pole välistatud seegi, et sotsiaalsete töökohtade saajad osa sissetulekust erakonnale või valimisliidule maksavad.

Seetõttu jälgitakse hoolega, kes on mõne erakonna või valimisliidu rahastajad.

Poliitilise korruptsiooni riski vähendamiseks soovitab Plaado kaasata äriühingute nõukogudesse rohkem spetsialiste kas avaliku konkursi kaudu või määrata nendeks linnavalitsuse ametnikke, kelle vastutusala kattub äriühingu põhitegevusega. Teiseks soovitab ta nõukogu liikmed ametisse nimetada volikogu otsusega, mis suurendab nõukogu sõltumatust.

Kivimägi on Estonia nõukogu esimehe valinud konkursiga.

Kas ettevõttes tehtavaid otsuseid suudab rohkem mõjutada nõukogu esimees Peeter Võrk või juhataja Cardo Remmel, on iseküsimus.