Täna on riigikogu suures saalis eraisikute maamaksuvabastuse eelnõu teine lugemine. Vaid ühe enamhäälega rahanduskomisjoni teisipäevasel istungil otsustati eelnõu käsitlemisega edasi minna, mitte sotside soovil see katkestada.
Juhtkiri: Maamaksu saatus täpsustub
9. juuni 2011, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahepealse nädalaga on eelnõule tublisti liha luudele kasvatatud ja sõnastusi lihvitud. Paraku jääb endiselt üldsõnaliseks, kuidas võimuliit kavatseb omavalitsustele korvata maamaksust laekumata jääva raha.
Postimees kirjutas juba aasta tagasi, et seoses maa tegeliku väärtuse kasvuga on paljud omavalitsused maamaksumääri kergitanud. Pärnu näiteks 0,3–1 protsendilt 0,8–1,5 protsendini. Seevastu Tartus on määr püsinud 2002. aastast ühel protsendil.
Pärnu Postimees küsis juhuslikult valitud Pärnumaa omavalitsustelt nende maamaksu kohta. Näiteks Paikuse, Halinga, Häädemeeste ja Sindi puhul on maksumäär päris kõrge, jäädes vahemikku 1,5–2,5 protsenti. Samal ajal moodustab maamaks Pärnu eelarvelistest tuludest 1,3 ja Sindil isegi alla protsendi eelarvest.Aastaid tagasi ütles pikka aega Pärnu rahaasju korraldanud Taimi Vilgas Pärnu Postimehele, et maamaksust saadav summa on nii väike, et selle kogumisest võiks loobuda.
Omavalitsusi on mõistagi teinud valvsaks saamata jääva tulu korvamise mehhanismi puudumine. Pärnu Postimehe arvates võiks see toimuda üksikisiku tulumaksust omavalitsusele eraldatava osa suurendamisega. Kõigepealt tuleb see tõsta 2009. aasta esimese kvartali tasemele ja siis veel lisada.
Mis puutub Pärnusse, siis suvepealinn peab suutma murda elanike arvu vähenemise trendi. Inimeste linnast lahkumise põhjuste kogum on muidugi mitmekesisem, aga koduomanike maamaksust vabastamine juba 2012. aastal võiks olla üks tegureid, et tekitada huvi alaliselt Pärnusse jääda.