Vastavalt vabariigi valitsuse 2011–2015 tegevusprogrammile on keskkonnapeatüki teise eesmärgi – täisväärtuslikuks eluks vajaliku loodusliku mitmekesisuse säilitamine – ühe meetmena nimetatud traditsiooniliste kalajõgede elujõulisuse, hea seisundi ja kalade läbipääsu tagamist.

Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, et paremini ja täpsemalt reguleerida paisutamisega seotud küsimusi, võttes arvesse praktikas ilmnenud kitsaskohad.

Eelnõu puudutab mitut huvigruppi, mistõttu eelnõu koostamisse on kaasatud nende esindajad. Eelnõu on planeeritud esitada valitsusele 2012. aasta neljandas kvartalis, seejärel jõuab see riigikogu menetlusse.”

Pärast arutelu leidsid komisjoni liikmed, et kindlasti tuleb paisul korraldada keskkonnamõjude hindamine ja leida lahendus kalade läbipääsuks.

Kirjale on alla kirjutanud keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas.

Lisan, et Rita Annus on üks sõnakamaid kantslereid, kellele alluvad asekantslerid Harry Liiv ja Andres Talijärv, kellega meie algatusrühmal on olnud kohtumisi.

Paisu tagant välja

8. juunil käisid Pärnu väärikate klubi liikmed Toompea lossis ekskursioonil, neid võõrustas Pärnumaalt valitud riigikogu liige Annely Akkermann, kes ühtlasi on Pärnumaa saadikurühma juht ja keskkonnakomisjoni liige. Akkermann on juba varasemast ajast kursis Sindi paisu problemaatikaga.

Riigikogu töömahust võtab kaaluka osa üleriigiline paisude temaatika, sest Euroopa Liidu vastavad raamdirektiivid suruvad ajaliselt peale. Akkermanni sõnutsi on 369 paisust tõstetud esikümnesse Sindi paiski, seda tänu algatusrühma kohapealsele tegevusele, avalduste ja pöördumiste järjepidevale esitamisele ministeeriumile ja muudele probleemiga seotud instantsidele.

Akkermann on algatusrühma kindla seisukohaga Sindi paisu asjas ühel meelel. ”Asi ei ole selles, kas Sindi pais mõnele meeldib ja mõnele mitte või et üks huvigrupp on paisu lõhkuja, teine paisult kasu lõikaja, vaid selles, et meie veerikas Pärnu jõgi on kõrist kinni. Olemuslikult rahvale kuuluv väärtus toodab kasu asemel kahju. Terve mõistus peab sellele lõpu tegema,” kinnitas ta.

Riigikogu jätkab paisuprobleemide lahendamist sügisel pärast suvepuhkust.

Vana võlg

Mõte Sindi pais maha võtta pole pälvinud avalikku vastuseisu. Endel Mölder kirjutas 26. novembri 2010 Pärnu Postimehes: ”Olen pidevalt lugenud artikleid seoses Sindi paisuga. Olen siiani võtnud kirjamees Hans Solli kirjutisi lootuses, et keegi ütleks sõna Sindi paisu lammutamise vastu. Kahjuks pole seda siiani juhtunud peale Veljo Kalepi arvamuse.”

Mölder avaldas kartust, et paisu mahavõtmisel kaob Pärnu jõgi. Ei ta kao kuhugi, paisud ei suurenda ega vähenda vee hulka jões, seda teevad ainult taevast tulevad sademed jõe valgalas.

Ekspärnakas Veljo Kalep toob paisu kaitseargumendiks ebaõnnestunult võimsad paisud ja tammid maailmas kui kasulikud asjad. Pärnumaal pole Niagarat ega Imatrat, kahjuks ainult lauskmaa.

Välikohtu istungil aasta tagasi paisu vastu esinenud Sindi volikogu esimees, minu kunagine tubli õpilane Aleksander Kask komistas kahjuks päris tugevasti, väites, et kalade vähesuses ei ole süüdi Sindi pais oma senises seisus, vaid kormoranid, kes kala ära söövad.

Jutuajamistes olen kohanud väga vähe neid, kes nõustuksid 50protsendise kasuteguriga töötava kalatrepiga. Absoluutne enamus soovib nõudvas toonis, et pais likvideeritaks, seda isegi viisil, mis selle teostajale tähendaks teatud kardinaid.