Surju külasüdames lõgisesid eile hommikust alates kivipurustaja lõugade vahelt läbi maakivid ja tellised, millest olid üles laotud karjamõisa lauda ja kahe silotorni seinad.
Surju külapildist kaob karjamõisa laut
16. juuni 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurest teest kilomeetri jagu eemale jäänud rajatise, Uulu mõisa Surju karjamõisa lauda varemete lammutamisest tekkinud hiiglasliku platsi serval turniv ekskavaator kahmas koppa korraga paar tonni kive ja peatöövõtja AS Nurme Teedeehituse esindaja Valev Udras arvas, et paari päevaga saab see töö tehtud.
Seega, täna õhtuks peaks kivipurustaja oma lõuad külavahel kinni panema ja nädalapäevad tagasi lammutamist alustanud alltöövõtja Märjamaa OÜ Openshop oma varustusega tagasiteele asuma.
Reiu jõe kaldale jäävat küla ei risusta enam varemed, mis vallarahvale ja sealtkaudu sõitjatele aastaid häirivalt silma torkasid. Vaid kohalikele meenub, et veel 1980. aastatel talitati nüüd vaateulatusest kadunud laudas noorloomi.
Pingpong omanikega
Killustikumaterjali asjatundliku pilguga hinnates ütles Udras, et sellest ei tule kuigi kvaliteetne teetäide. “Krohvi on sees, mörti on sees, maakivid on segamini tellistega,” põhjendas ta.
Surju karjamõisa lauda lammutamise ja jäätmete killustikuks jahvatamise tellis Surju vallavalitsus, sest ametnikud tüdisid enda omandi suhtes ülimat ükskõiksust ilmutavate peremeestega mängitavast pingpongist.
“Korraldasime asendustäitmise, seda võimaldab seadus, kui omanik ettekirjutusele vaatamata ei likvideeri avariiohtlikku inetut hoonet,” ütles Surju vallavanem Jaanus Männik.
Männikul kui kohaliku elu korraldajal nagu surjulastel endal sai mõõt täis pidevalt omanikke vahetanud, unarusse jäänud siseõue ja kahe silotorniga omal ajal uhkest mõisalaudast, mille katus koos sarikatega vajus talvel sisse, müürid lagunesid ja seinte vahel ulus tuul.
“Praegune omanik, päritolult iirlane on kadunud nagu vits vette, ei vasta kirjadele, registri järgi kuulub rajatis Eestis registreeritud firmale K-Enterprises, kuid selle esindaja ei reageeri ühelegi ettekirjutusele,” rääkis vallavanem.
Veebruaris 2008 kehtestatud detailplaneeringu järgi on põhiliselt lauda alla jäävale 6421ruutmeetrisele kinnistule kavandatud kaks kolmekorruselist elamut. Detailplaneeringu tellis K-Enterprises.
Suuga tehtud suur linn
Vägikaigast vedas Surju karjamõisa unarul hoonete pärast ka Männiku eelkäija Evi Kukk. Omandireformiga läks 350 elanikuga vallakeskuses asuv laut 1993. aasta mais selle õigusjärgsele omanikule, tollal Vigalas elanud prouale, kelle isa oli hoone mõisalt endale ostnud.
Õigusjärgne omanik ei näidanud algatusvõimet, laut hakkas lagunema. Surju vallavalitsus võttis kuus aastat hiljem, mais 1999 vastu korralduse ehitise korrastamise või kõrvaldamise kohta. Selles seati omanikule ette tähtaeg 1. juuni 2000, vastasel juhul lubas vallavalitsus alustada sundvõõrandamist.
Seadusjärgne omanik läks vahepeal manala teele, Surju karjamõisa hooned pärisid tema tütar ja õetütar, kellele vallavalitsus tagastas oma korraldusega 2002. aasta septembris Karjalauda maa kinnistu. Kinnistamisotsus tehti pool aastat hiljem, kui omanikud olid tollal veel püsivate müüride ja vettpidava katusega laudahoone juba müüki pannud. Seejärel saabus Kuke kabinetti ootamatu külaline, kinnisvarafirma Churchill esindaja, kes rääkis omanike plaanist ehitada lauda asemele kaheksa korteriga elamu. Vallavanem mõtles samal ajal, et kuigi maa sihtotstarve on põllumajanduslike tootmishoonete alune maa ja üldplaneeringu järgi on see soovituslikult väike-kergetööstuslik maa, saavad omanikud algatada sihtotstarbe muutmise elamumaaks ja algatada seejärel detailplaneeringu.
Aeg läks, hoone pinda kasutasid grafitimeistrid ja üle Reiu jõe silla jõudnuid tervitas sinisevärviline kiri “Welcome to Surju city!”.
Churchilli Pärnu kontoris näidati kahtlejale plaani, mille järgi mõisalaut ehitatakse ümber ridaelamu tüüpi kümne korteriga elamuks, osa neist luksuskorterid, ja siseõue rajatakse lopsakas iluaed. Hoone omanikud olid tollal, 2006 septembris üks Hispaania, teine Inglismaa aadressiga.
Suuga tehtud suure linna asemel ei saadud seegi kord valmis kärbsepesagi.
Surju vallavalitsusel sai küla äraspidisest visiitkaardist kevadsuvel villand. Igasuguse näo kaotanud, 19. sajandi teises pooles ehitatud mõisalauda lammutushanke võitnud Sauga firma AS Nurme Teedeehituse mehhanismidega on küla ajalooliselt pildilt kustutatud üks omapärasemaid karjakasvatuseks püstitatud rajatisi.
“Lammutustööde maksumuse ja kivide killustikuks jahvatamise tasu nõuame omanikult sisse, vajadusel kohtu kaudu,” kinnitas vallavanem Männik.