Elektriauto – kalli bensiini solina asemel vaid rehvide ja tuule sahin

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleviku linnaauto elektri-Mitsubishi ekstravagantne välimus ja hääletu liikumine köidab Eestis tähelepanu.
Tuleviku linnaauto elektri-Mitsubishi ekstravagantne välimus ja hääletu liikumine köidab Eestis tähelepanu. Foto: Urmas Luik

Tänapäeva autod on suhteliselt vaiksed ja teed siledad, ometi pakub esimene sõit vaid elektri jõul liikuva Mitsubishi i-MiEVga eheda elamuse: tõmme tuleb justkui eikuskilt, häält teevad vaid kummid ja tuul.

Kui mõelda veel sellele, et laias laastus maksab elektriautoga 100 kilomeetri läbimine veidi üle euro ehk kümme korda vähem kui bensiini- või diiselmootori jõul liigeldes, lisada Eesti valitsuse otsus maksta CO2-kvoodi müügirahast kinni pool 500 esimese Eestisse kas eraisikutele või firmadele müüdava elektriauto hinnast, teada õigusest parkida Pärnuski tasuta, võib tekkida loogiline, innovatiivne, nii oma rahakotti kui keskkonda säästvana tunduv tahtmine selline auto oma stepslipessa saada.

Täiselektriautod on siiski küllalt uus sõna. Mitsubishi kõrval tulevad samast tehasest Citroëni ja Peugeot’ kaubamärgi ning värvidega, aga sisult peaaegu samasugused sõidukid. On küll elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriide, nagu Toyota Prius või Lexuse hübriidseeria, aga täieelektriautosid Mitsubishi i-MiEV, Citroën C-Zero ja Peugeot iOn-i kõrval rohkem veel ei ole.

Ühe laadimisega 120 kilomeetrit

Mitsubishi i-MiEV näidikupaneel on ülimalt askeetlik (nagu etteöeldult kogu väikeauto sisemus). Mitte roolilt, vaid paneeli nupust näpitult vahetuvad andmed reisiarvestil, mille tähtsaim number on sõita jäänud kilomeetrite arv. Passi järgi peaks ühe laadimisega saama sõita 150 kilomeetrit, reaalselt saab umbes 120.

“Eks kliimaseade ja tuul mõjuta elektrikulu, samuti vastutuul,” selgitas AS Silberauto Eesti Pärnu esinduse müüginõustaja Imre Õispuu. “Peamiselt aga see, kui valusalt gaasi vajutad. Mina sõitsin linnas kaks päeva ja siis näitas armatuur, et saan 30 kilomeetrit veel. Lõin kodus stepsli seina, laadisin ööga ära ja nägin, et üks laadimiskord läks maksma vaid 1.10 eurot.”

Erinevalt Citroëni ja Peugeot’ elektrimudelitest on Mitsubishi automaatkasti kangi juures lisaks D (Drive) asendile tähed B (Brake) ja C (Comfort). Neist B on teatud määral F-1 KERSi sarnane ja selles asendis kangiga auto laeb gaasi maha lastes akut rohkem, kui D asendis sõites. C tähendab ökonoomsust mäkke tõustes ja hoiab juhti liigselt kiirendamast.

Praegu kulub autol juhtme otsas laadimiseks olenevalt voolutugevusest kuus kuni kaheksa tundi ja see tähendab, et Tallinna või Tartu otsa vahepealse pika peatuseta ette võtta ei kannata. Juba sel aastal peaksid aga Eestisse jõudma sotsiaaltöötajatele ostetud Mitsubishid. Neid on koguni 500 ja see tähendab, et laadimispunktide – neis täidetakse 30 minutiga akust 80 protsenti – võrgu arendamisega on juba väga kiire.

“Kui aku ikka tõesti teel tühjaks saab, aitab Mitsubishi üleeuroopaline abistamisprogramm ja hädaline tuuakse ära,” lubab Õispuu lahendust.

Tühjaks saab aku hoolimatu pedaalitallamise puhul aga kiiresti. Proovisin korraks, kui kergesti ja kui palju i-MiEV välja jookseb. 133 tuli vaevata, aga siis kahanesid sõita jäänud kilomeetrid ka hästi kiiresti: lausa olematu bensiini olematu solin kostis kõrvu.

Linnas lausa ideaalne sõiduriist

Päevakese ühega kolmest Tallinna–Monte Carlo elektriautode ralli raames Eestisse toodud Mitsubishist põhiliselt Pärnu linnas tiirutanud (ja parkimiskontrolöre provotseerinud, sest vaevalt nad teadnuks, et elektriautot võib tasuta parkida. Tegelikult nad mind ei märganud ja õieti pidanuks autol linnavalitsuse luba tuuleklaasil olema, seega trahvi saanuks ma ikkagi), leidsin, et linnasõidukiks on see väga sobiv. Lühikest masinat oli suurepärase pöördevõime tõttu parklas harjumatult lihtne teiste autode vahele sättida, tõmme ristmikel oli ootamatult korralik, kütust (vabandust, elektrit) läks minimaalselt.

Üks ootamatult negatiivne efekt siiski ilmnes. See seostus toredalt vaikse sõiduga: mootorimürinata auto ehmatas nii mõndagi jalakäijat ja ratturit.

“Uuel mudelil tuleb jalakäijat nägev ja auto lähenemisest teavitav signaal,” teab Õispuu. “Lisaks on sügisel Eestisse jõudval uue põlvkonna elektri-Mitsubishil istmesoojendused, puldist lülitatav ja vooluvõrgust toituv eelsoojendus või -jahutus, puldilt jälgitav akude seisukorra jälgimise võimalus ja muud nipet-näpet.”

Kuidas elektriautod meie teedel ja kliimas vastu peavad, saame varsti teada. Igatahes Norras olevat enam kui 500 elektri-Mitsubishit talve kenasti üle elanud.

Linnas teenis i-MiEV üksnes kiitust, ootamatult hästi käitus ta maanteekiiruselgi. Väikese auto 15tollise veljega rattad paiknevad otstes, teljevahe on küllaltki suur ja stabiilsus seega korralik. Kõrgevõitu ja kitsas auto hakkas kiiruse kasvades siiski üsna tuntavalt külgtuulele reageerima. Üldiselt on aga väike auto, mille kõhu all 150 kilo liitiumakut, üpris tugevalt tee küljes kinni.

Seest on neljakohaline i-MiEV üpris tagasihoidlik ja tagaistmel kitsuke, aga pagasiruumi saab istmeid alla lastes ometi päris mahutavaks muuta.

Täishind on 37 900 eurot

Järgmise põlvkonna i-MiEV maksab Eesti kadunud kroonides ligi 600 000. Praegu toodetav (kui täna tellida, saab oktoobris auto kätte), ilma eelnimetet lisadeta elektriauto saab 36 000 euroga.

Päris palju seegi, eks? Esimesed 500 elektriauto ostjat Eestis saavad tänu CO2 kvoodi müügile valitsuselt 18 000 eurot ehk ligi poole soodustust.

“Boonust tehakse elektriautodele mujalgi, näiteks Norras on nad vabastatud sealsest ülikõrgest automaksust ja käibemaksust, sõita tohib nendega ühissõidukite rajal, neil on tasuta parkimise kõrval õigus nii avalikes kui enamikus eraparklates tasuta laadida,” teab Õispuu.

Peaaegu poole elektriauto hinnast maksab aku. Selle garantii on Õispuu andmetel viis aastat ja tehase lubaduse järgi peaks akul veel kümneaastase kasutamise järel 80 protsenti täitumusest alles olema.

“Tehnohoole välp on sel autol 20 000 kilomeetrit, aga mida siin peale veermiku üldse hooldada on?” muigab Õispuu erilisest autost rääkides.

Tehkem nüüd väike arvestus ja otsustagem siis, kas minna autot vahetades kaema elektriautot, mis uue nähtusena on ju tõele au andes veel küllaltki tõestamata värk.

See arvestus ütleb: kui olla 500 riigi toetava ostja seas ning sõita kolm aastat iga päev vähemalt 100 kilomeetrit ning elektriauto ikka lubatult vastu peab, on omanik või sees. Osta auto täishinna eest ja seisma …

Aga arvutagu igaüks ise. Või mõelgu nii, nagu selle loo elektri-Mitsubishit proovinud ja pigem vaimustunud kui ükskõikseks jäänud (aga mehed on ju liivakastis autodega prr-prr mängivad poisikesed surmani) autor: kuidas tahaks teada, missugused on elektriautod kümne aasta pärast!

Mitsubishi i-MiEV

Mootori nimivõimsus 35 kW, maksimumvõimsus 49 kW
Akud Li-ion 88 tk, 330 V, 16 kW
Ühe laadimisega läbisõit 150 km
Väändemoment 180 nM/0-2000 p/min
Kütusekulu 0
Heitgaasid 0
Tagavedu ja neljakohaline
Pikkus/kõrgus/laius 3475/1610/1475 mm
Teljevahe 2550 mm
Maksimumkiirus 130 km/h
0–100 km/h 15,9 sekundit
Pakiruum 235/860 liitrit

Hinnang

Välimus: 4
Interjöör: 3+
Varustus: 4-
Sõidumugavus: 5
Hind: 3-

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles