Kommentaar: See on ere näide, kuidas riik ei toimi

Mina ei rõõmustaks ei ühe ega teise poolega kaasa. See on ere näide sellest, kuidas meie riik ei toimi. Pärn jõudis need majad ehitada enne, kui sellest alast sai kultuurilooline kaitseala 2003. aastal. Võib-olla, kui mehega oleks teises keeles räägitud, oleks ta ise majad ära viinud.

Minu silm on nende majadega juba harjunud. Mina ei pane neid enam tähele. Õnneks on need seisnud tühjad ega ole välja renditud.

Ilmselgelt on nad väljarentimiseks ehitatud ja see oleks igal juhul maastikukaitse põhimäärusega vastuolus. Kaitsealal on omad tingimused.

Vaevalt meil, kohalikel, süda pakataks, kui suvitajad seal kaitsealuseid taimi korjama hakkaksid. Me kõik, kes me saarest hoolime, vaatame jalgade ette, kuhu astume, ja teame, mis on väärtuslik.

Aga saan aru omanikustki. Ta on öelnud, et seni, kui Viktor Kaasiku sugused võivad oma maju keelualadel püsti hoida, ei tõuse tema käsi omi lammutama.

Pärn ütles: miks peab tema lammutama, kui need, kellel on palju raha ja uhked villad mereäärsetes kaitsevööndites, on karistamatud, Eestis on 40-50 maastikukaitsealal asuvat ebaseaduslikku ehitist.

Ta võiks proovida, kui tugev on Eesti riik. Kui kuus aastat võtab keskkonnaministeeriumil ja keskkonnainspektsioonil aega nelja pisikese palkmaja kõrvaldamine, siis tekib küsimus riigi toimimisvõimest.

Pean Raimond Pärnast väga lugu. Ta on kenasti saare kogukonda sisse elanud, on oma tehnikaga väga abivalmis. Ta on aidanud jääteed lahti lükata, oma traktoriga masinaid jäält ära toonud. Kui ta poleks appi tulnud, poleks talvel saanud seal teatrit korraldada. Ta suhtub võrdselt kõigisse saareinimestesse Kogukond on ta omaks võtnud.

Kõige halvem, kui läheb vägikaikavedamiseks. Ei pea ju alati rakendama lammutamist, võib-olla peaks esitama tingimusi. Need majad on kokkupandavad ja neid on kerge koost lahti võtta.

Iseküsimus hoopis, kas on õige püstitada kultuuriloolistele kaitsealadele kataloogimaju. Lääne-Virumaal Vergis on terve kataloogimajade rajoon rahvuspargi maa-alal.

Vaadake Pihelga laiu lugu, kus ei ole kuhugi jõutud, aga need kaks rikkumist on täiesti erineva raskuskaaluga.

Pihelga laiule on rajatud terve talu sihtkaitsevööndisse, kus on liikumiskeeld aprillist juulini. Seal on omanikuks mõjuvõimas Jurmala spaa omanik ja asjaga pole kuhugi jõutud. Sealgi võiks olla mõjutusvahendeid.

Tõstamaa vallas on Sorgu saarel Johannes Hindi suvila, mida hooldab tema tütrepoeg. Tema pole saanud luba ega võimalust seda omandit seadustada.

Samas peavad seal saarel piknikke ja teevad ilutulestikke kõrged ametnikud. Selliste asjadega on vaja tegelda sisuliselt.