Pärnu linnavalitsuse rakkerühm eesotsas abilinnapea Romek Kosenkraniusega (pildil) alustas eile linnaosades “Pärnu linna arengukava aastani 2025” tutvustamist ja avalikul arutelul ettepanekute kogumist.
Tänane loeb homsest rohkem
3. august 2011, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel Ülejõe raamatukogus selgitas Kosenkranius paarikümnele peamiselt eakamale linnakodanikule asjade seisu, tõdedes, et linna vajadused on võimalustest suuremad. Võimalused sõltuvad maksumaksjast, aga maksutulu on langenud 20-25 protsenti. Pärnu keskmine palk on Eesti keskmisest 16 protsenti madalam, kümmekonna aastaga on elanike arv linnas vähenenud 2400 inimese võrra.
Kohalolijaid paistis meie praegune elukorraldus rohkem huvitavat kui elu tulevikus.
Nõuti aru, miks linn ei võitle tööstus- ja eluhoonetest tondilossidega, miks jõekallaste heakord jätab soovida, miks pole kohalikul toorainel töötavaid ettevõtteid, miks pensioniametis on lahtiolekuajad majas sees, aga mitte välisseinal jne.
Tauniti linnavalitsuse jätkuvat politiseeritust.
Kurdeti, et Vana-Pärnus pole korralikku kauplust, kooli ega lasteaeda. Samuti pole noortel vaba aja veetmise kohta, kõik huvikoolid on kesklinnas, aga bussiliiklust on jäänud vaid kahe bussi jagu.
Kibedalt naljatamisi visati, et Vana-Pärnu peaks minema Audru valla alla, seal on mõistmist rohkem.
Ainsana sai kiita Pärnu Vesi, et Vana-Pärnus on lõpuks veevärk ja kanalisatsioon.
Kohalolijad leidsid, et linna arengu prioriteedid pole linnavalitsusel paigas ning arengukava on liialt huvigruppide tõmmata-tõugata.
Pärast kahetunnist kohtumist ootas linnavõimu rakkerühma järgmine kohtumine erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuses. Homme kell 18 kuulatakse rahvast Pärnu ingerisoomlaste seltsis (Lõuna 18).