Pärnus Tallinna maantee veeres vahepeal kiratsenud Härma keskus on ajutisest mõõnast üle saamas ja lõviosa keskuse mõni aeg kasutamata seisnud pinnast on jälle välja renditud.
Härma keskus hakkab taas jalgu alla saama
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
4. august 2011, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Ega midagi hõisata ole, aga oleme sellest august ikka tublisti välja roninud,” hindas keskuse hetkeolukorda AS Härma Keskuse juhataja Einar Kelder.
1997. aastal sisuliselt Nõukogude armee sõjaväeosa kaubanduspindadeks kohendatud garaaþides tegutsev keskus kukkus auku mullu, kui oma tegevuse lõpetas selle ainus toidupood Food market.
Säästumarket aitas
Keldri hinnangul oli saamatult juhitud äri hingusele minek paratamatu, liiati oli 2008. aasta juulis samas kandis avatud uus suurpood Ülejõe Selver, mis andis Food marketile pikalt silmad ette nii kauba hinna kui valiku poolest.
Õnneks otsis samal ajal Pärnus laienemisvõimalusi Rimi Eesti Food AS ja need otsingud lõppesid sellega, et tänavu 19. jaanuaril tegi Härma keskuses uksed lahti Säästumarket, Pärnus neljas.
„Nii palju, kui mina tean, läheb neil praegu hästi: nad on Eestis nii oma käibe kui külastajate arvu poolest kusagil keskel, kui mitte eespool, ja see on ju hästi,” märkis Kelder. „Säästumarketi tulek oligi see murrang: meil oli Foodi asemele kedagi teist vaja, eks aeg näitab, mis Rimi Pärnus edasi teeb.”
30 000 m2 pinda
Seda, et jutuks firma veel Härma keskuses miskit kohe ette võtab, rääkija ei arvanud, küll on tal teada teiste kauplejate muud plaanid.
Kas või see, et Maximal on samas kõrval hektarisuurune krunt, kuhu enne majandussurutist oli kavatsus rajada 5000 ruutmeetri suuruse pinnaga kauplus.
Paraku jäi see idee teostamata ja nüüd olla hoone ehituslubagi aegunud.
„Meil on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab ehitada siia oma krundile, mida on 42 000 ruutmeetrit, kaubanduskeskuse ehitusaluse pinnaga 25 000 ruutu,” ütles Kelder. „See on peale Maxima, nii et Maximaga koos oleks võimalik siia rajada 30 000 ruutmeetrit kaubanduspinda.”
Härma keskuse juhataja oli seda meelt, et ehkki numbriliselt on tegemist kolossaalse pinnaga, polegi seda nii hirmuäratavalt palju.
Oma väite tõestuseks tõi rääkija näiteks elanike arvult Pärnust kolm korda väiksema Võru, tema sõnul Eesti kaubanduspealinna, kus pood on poes kinni, ent ometi jätkub kõikidesse ostjaid.
Poodi peab mõistma pidada
Oma kodukandist kõneldes oli Keldril heameel tõdeda, et sealt kaupmehi jätkub nüüd Härma keskusessegi.
„Vaatasin, mis kuradi pood see on: kõik seal muudkui käivad ja käivad,” muigas Kelder Võru Magaziini nime kandvat kauplust meenutades.
„Otsisin omanikud üles ja nüüd on nad ka Pärnus Võru ja Valga järel teinud sellise suurema poe,” lisas Kelder.
Kuigi AS Härma Keskus otseselt ei kauple, peab Kelder siiani meeles ammu kadunud ema, pisikese Siberist läbi käinud Võrumaa naise manitsust: „Tiat, poig, puuti piät mõistma pita!” Sest sellest, kuidas teised oma poode peavad, oleneb nii Härma keskuse tänane kui homne. Eriti homne.
„Poepidamise kunst on ikka neile tähtis, kes poodi peavad, ja ju nad seda oskavad, kui nad siia tulevad,” sõnas Kelder.
„Oskavad need, kes oma Magaziiniga tulid, oskab see soome proua, kes oma kirbuturuga siia tuleb ja kes, ma loodan väga, sellega siin läbi lööb, nagu oskavad Rimi keti omanikud, kes ei ole eestlased – kas nad on siis meist targemad, kas nad on teisest lihast ja luust!” lisas Einar Kelder.