Aune Valk: Kui targad me tegelikult oleme?

Praegu tuleb neile küsimustele vastata: “Ei tea. Ei oska.” Teame PISA uuringu põhjal, et meie õpilaste tulemused on keskmiselt paremad kui paljudes teistes riikides, kuid täiskasvanute oskusi pole kunagi varem uuritud.

Eesti inimeste haridustase on küll üsna kõrge, aga me ei oska öelda, kui hästi tulevad Eesti täiskasvanud toime igapäevaelus ette juhtuvate ülesannetega ja kas meie oskused on piisavad, et majanduses saaks luua keerukamaid töökohti.

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mille eestikeelseks nimetuseks on “Tean ja oskan”, on osa Majandusliku koostöö ja arenguorganisatsiooni (OECD) oskuste strateegiast.

Koos õpilaste ja üliõpilaste oskusi kaardistavate uuringutega (PISA ja AHELO) peaks see andma pildi sellest, milline on oskuste tase riikides, mis on parimad strateegiad oskuste tõstmiseks, kas tööandjad väärtustavad enam koolist saadud diplomit või tegelikke oskusi, kui head haridust antakse eri riikides ja paljust muust.

Miks uurida oskusi?

Väga paljude, et mitte öelda enamiku ühiskonna ees seisvate probleemide lahendust nähakse paremas hariduses. See on suuresti tõsi. Haridustasemega saab seostada nii töö keerukust, tasu, töötuks jäämise tõenäosust, aga ka tervist ja ühiskonnas osalemise aktiivsust.

Samal ajal ei ole haridustase paljudel juhtudel siiski piisav, et selgitada erinevusi inimeste ja ühiskondade edukuses. Haridus seletab ilmselgelt enam noorte inimeste käitumist, kelle puhul on kõrgeima hariduse omandamisest vähem aega möödas.

Vanematel inimestel muutuvad olulisemaks töö ja elu käigus omandatud oskused. Näiteks oli eelmisel aastal lõhe madalaima ja kõrgema haridustasemega inimeste töötuse määras Eestis 15-24aastaste hulgas viiekordne, üle 40aastaste hulgas aga vaid kahekordne.

Varasemadki täiskasvanute oskuste uuringud näitavad, et sama haridustasemega inimeste oskuste tase eri riikides võib suuresti erineda, viidates erinevustele hariduse kvaliteedis.

Üks Eesti haridusprobleeme on see, et kolmandikul elanikkonnast pole kutse- või erialast haridust. Miks? Kas ei või üks vastuseid peituda selles, et hoolimata nt omandatud põhiharidusest või üldkeskharidusest, pole neil inimestel piisavaid põhioskusi, et õpinguid jätkata.

Neile ja paljudele teistele küsimustele saab paremini vastata, teades peale haridustaseme inimeste reaalseid oskusi.

Kõige, kõige, kõige …

“Tean ja oskan” on kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring, mis kunagi tehtud. Uuringus osaleb 25 riiki, sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Eestis saab kutse osalemiseks 13 000 16-65aastast inimest ehk ligi iga sajas Eesti elanik.

Peale uuringu mahukuse teeb “Tean ja oskan” uuringu maailmas unikaalseks see, et varem pole täiskasvanute oskusi arvuti abil uuritud. Uuringus osalemise teeb vastajate jaoks põnevaks see, et interneti kaudu tuleb otsida lahendust igapäevaelus ette tulevatele ülesannetele.

Nendeks ülesanneteks on näiteks raamatuotsing elektroonsest kataloogist, vajaliku info leidmine spordivõistluse kohta, koosolekuaja broneerimine, hindade võrdlemine jne. Kui vastaja pole varem arvutit kasutanud või tunneb ennast seejuures ebakindlalt, saab ülesandeid lahendada paberil. Küsimustele saab vastata nii eesti kui vene keeles.

Miks just mina?

Kõigi Eesti täiskasvanute küsitlemine oleks liiga kallis ja ajamahukas, mistõttu on kasutusel statistilised meetodid, millega valitakse välja esinduslik juhuvalim. Sellises valimis esindab iga vastaja ligi sadat endasarnast inimest.

Uuringus võib osaleda ainult valimisse sattunud inimene ja seetõttu keegi teine teda asendada ei saa. Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega osaleda uuringus.

Küsimustiku täitjad saavad tänutäheks väikese kingituse – võimaluse tellida omal valikul ajakiri 2-18 kuuks. Seega, kui olete sattunud valimisse, palun andke oma panus, et saaksime teada, kui hästi me teame ja oskame.

“Tean ja oskan” uuringu andmekogumine algas 1. augustil ning kestab 2012. aasta märtsi lõpuni. Selle aja jooksul koputavad statistikaameti 105 küsitlejat vähemalt 13 000 uksele Eestis ja paluvad valimisse sattunud inimestelt veidi nende väärtuslikku aega. Pärnu maakonnas saab kutse osalemiseks 835 inimest, neist 386 Pärnu linnas.

Eestis korraldab uuringut haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga, seda finantseerib Euroopas sotsiaalfond programmi PIAAC-Eesti raames.

Rohkem infot leiab uuringu kohta internetiaadressilt www.hm.ee/piaac.



“Tean ja oskan” uuringus osalejad Pärnu maakonnas

Linn või vald    Kutsutud     osalejaid

Pärnu    386

Sindi    38

Are    14

Audru    53

Halinga    30

Häädemeeste    30

Kihnu    8

Koonga    11

Lavassaare    3

Paikuse    39

Saarde    38

Sauga    43

Surju     10

Tahkuranna    26

Tootsi    6

Tori    26

Vändra vald    29

Vändra alevik    21