Pärnu Raeküla linnaosa mõjub vähemalt kõrvaltvaatajale üsna rahuliku ja vaoshoituna. Ilmselt nii ongi. Ometi pakub just Raeküla sel suvel ainest vaidlusteks, mille olemus väljub ühe linnajao piirest ja puudutab kogu Pärnut.
Kaupo Meiel: Raeküla raudteejaamast rahulikumas toonis
10. august 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla, õigemini selle Riia maantee äärse osa saatuse üle algasid arutelud ja kõlama rohkem või vähem karmid ütlemised Raeküla raudteejaama autori Kuno Raude kirjutisest “Miljööväärtusega avaliku ruumi säilitamine on Raekülas ohus”, mis ilmus 5. juuli Pärnu Postimehes.
Artiklis seisis otsekui kurja kuulutus hüüumärgiga varustatud lõik: “Nüüdseks on Raeküla raudteejaama kinnistu omandanud AS Olerex, mis soovib uut detailplaneeringut koostamata Raeküla raudteejaama hooned lammutada ja tüüpprojekti alusel rajada linna väravasse, Raeküla mändide alla kütusetankla!”.
Ei läinudki palju aega, kui Raeküla selts algatas kohaliku rahva seas küsitluse, selgitamaks välja, mida raekülalased arvavad raudteejaamahoone võimalikust lammutamisest ja selle asemele tankla rajamisest.
Raeküla seltsi juhatuse liige Piia Karro ei välistanud, et kui Raeküla elanikud bensiinijaamale tugevasti vastu seisavad, võib keskus rahvast vastutegevusele aktiviseerima hakata.
Loodame lähiajal kuulda, kuidas küsitlus läks, aga läinud reedel jõudis Pärnu Postimehe vahendusel lugejateni viimaks Olerexi arvamuski.
Ettevõtte avalike suhete juht Maily-Maria Kiviselg kirjutas: “Olerex ei soovi Raeküla raudteejaama krundile rajada plekk-karpi, vaid miljöösse sobiva moodsa ja mugava teenindusjaama, mida on hea külastada nii Pärnu autoomanikel kui mööda praegust Riia maanteed ja tulevast Via Balticat Pärnust läbisõitjatel, samuti rongiga sõitjatel ja miks mitte naabruses asuva kalmistu külastajatelgi.”
Igasugune diskussioon, eriti Pärnu elu puudutav, on ääretult teretulnud, aga nagu sageli juhtub, kipuvad emotsioonid silme eest mustaks võtma ning väike, kuid oluline osa tervet mõtlemist selle tõttu tähelepanuta jääma. Arutelu läheb loodetavasti edasi, kuid omalt poolt juhin tähelepanu mõnele ehk üsna olulisele detailile.
Esiteks pole Raeküla raudteejaama saatus ainult Raeküla, vaid kogu Pärnu asi. Teiseks ei saa kedagi sundida äririski võtma ja jaamahoones kohvikut pidama nagu seni. Kolmandaks ei olene Rail Balticu läbiminek Pärnust ja sellel sõitjate siin peatumine vähimalgi määral ühe vana jaamahoone olemasolust. Neljandaks on Riia maantee ääres tõepoolest mitu-mitu tanklat, kuid kui nemad saavad seal tegutseda, miks seda keelata veel ühele? Taas on tegemist ettevõtte äririskiga ja – mis pole üldse tähtsusetu – erinevalt Statoilist või Nestest kuulub Olerex eestlastele. Pealegi ei sega mingi tankla Rail Balticu rajamist.
Argumente, mida edasises vaidluses kõlavate, kuid sisutute emotsionaalsete hüüatuste asemel võiks kasutada, leidub veel, aga küllap tuleb iga rahulikumalt mõtlev vaidleja isegi nende peale.
Ma ei ütle, et Raeküla raudteejaama hoone on halb, kuigi sellest pole hommikuse rongi ootajale juba aastaid kasu olnud. (Muide, millal maja eest võitlejad ise viimati rongiga sõitsid? Mina sõitsin juulis.) Samuti pole mul vähimatki põhjust Olerexi poole hoida, sest eelistan autole jalgratast või ühistransporti. Ometi jätab praegune kemplus teatud osast raekülalastest mulje kui koerast heintel: ise ei söö ja teistel ei lase.