Oli 1910. aasta kaunis märtsipäev, kui kodumaale naasis Saksamaal Friedensaus misjonikooli lõpetanud noor elavaloomuline Ludvig Nikkar (hiljem Hallang). Ta oli valmis töötama evangelistina Pärnus, kus oli paariaastane 15-liikmeline adventistide grupp. Peagi tundsid nad vajadust soetada endale avaram kooskäimise koht.
Oma kiriku ehitamise mõte kogus tuult tiibadesse. Ja siis, Pärnu parimas kohas Karja 3 ostetigi ehitusplats 1000 kuldrubla eest, mille annetas Jenny Enno.
Kirik kasvuhoone nime all
Ehituse alustamiseks oli paar takistust. Esiteks: tsaariaegse piiratud usuvabaduse reeglid ei lubanud tol ajal ehitada protestantlikke kirikuid. Aga lahendus siiski leiti. Hoone ehitati eramajana Ludvig Nikkari nimel. Hoovipoolsele küljele ehitati kirik – kasvuhoone nime all!
Teiseks: oli küll tühi ehitusplats, kuid puudus raha, mille eest ehitada. Julgustav tõuge ehituse alustamiseks tuli Paide adventkoguduse liikme 500rublase laenu näol. Ehitus algas 1911. aasta aprillis.
Edasine ehitustöö edenes pangalaenu toel. Juba sama aasta sügiseks oli 150 istekohaga kirik valmis ja sõjaaegse inflatsiooni tulemusel saadi võlgadestki lahti suhteliselt väikese summa eest.
See oli Eesti esimene advendirahva palvela, mis osutus noore evangeeliumitöölise Ludvig Nikkari elutööks. Huvitav on märkida, et tema viimane tööperiood enne pensionile minekut möödus jälle Pärnu adventkoguduses (1943–1948), kus liikmeid oli juba 125!
Esimese maailmasõja ajal oli kõnealune hoone Saksa okupatsiooniväe valduses ja antud Austria katoliiklastest sõjaväelastele kasutada jumalateenistusteks. Nende usulise kombe ja hardumuse kohaselt sisenesid sõdurid ja ohvitserid kirikusse põlvili.
Sissetulek oli siis tänavalt läbi koridori ja väikese vahetoa. Edasi liiguti põlvili piki punast linikut, kuni jõuti saali tagaseina asetatud jumalaema pildi ette. Preester täitis oma teenistuskombeid kujude ja küünalde keskel.
Kaks kogudust ühes
Pärast Teist maailmasõda natsionaliseeris uus riigivõim Eestis adventistide koguduse majagi, kuid jättis selle siiski koguduse kasutusse. Hiljem tegid võimuorganid adventkogudusele ettepaneku võtta tänavale jäänud metodistide kogudus oma allüürnikeks. Seejuures oli üks huvitav seik: kui adventistid ei soovi metodiste vastu võtta, likvideeritakse metodistide kogudus Pärnus.
Ajalugu näitab, et peremeeskogudus tuli vastu kaaskristlastele ja sündisid kokkulepped ruumi, aja ning muusikariistade kasutamise suhtes üle 40 aastaks. 17. detsembril 1995. aastal pidas metodisti kogudus esimese teenistuse oma uues kaunis kodus Agape keskuses.
Pärnu adventkogudus tähistab oma hoone 100 aasta juubelit 14.–20. augustini avatud uste päevadega, kui toimuvad väga erinevad üritused linnarahvale.