Mõnikord on kärbseid vähe, siis jälle rohkem. Kahjureid tõrjuva OÜ Rentokili tegevjuht Toomas Trei seletab, et kärbeste hulk sõltub nii ilmast kui nende vaenlaste lindude ja nahkhiirte arvukusest.

Aga inimeste elamisse meelitab neid tüütuid putukaid ikka söögiotsing. Eriti innukalt pürivad nad meie naabriks, kui köögist tuleb moosikeetmise aroomi, väga ahvatleb kärbseid toore liha lõhn.

Looduse sanitar

“Enamik kärbseliike on raipesööjad,” märgib Trei. “Võib arvata, et looduses surma saavate loomade ja lindude laibad hävitavad suuresti ära just kärbsed, kes söövad liha skeleti ümbert ära. See on üks positiivne asi, mida kärbeste puhul välja tuua: nad on looduse sanitarid.”

Trei sõnutsi on ta koguni kuulnud ühest välismaisest arstist, kes ravib inimeste paranemata jalahaavu sellega, et laseb nendele porikärbsed, kes söövad ära hävinud koed.

Toas on kärbeste suurim tõmbenumber prügikast, kust tihti levib pisut roiskumislõhna. Nii tasub prügikastil alati tihedalt suletav kaas peal hoida. Kassi tubane liivakast tuleks kärbsehooajal erilise hoolega puhas hoida.

Toore liha ja kala peab võimalikult kiiresti laualt koristama, suhkrutoos võiks olla kinnine ja toidutegemisel maha kukkunud palad tuleb kohe üles korjata, loetles Trei kärbeste peletamiseks vajalikke samme.

Tihti ronivad kärbsed sellistesse kohtadesse, mis inimesele pähegi ei tule. Näiteks kraanikausi äravoolutorusse.

“Sinna ladestub isegi Fairy kasutamisest hoolimata palju rasva,” mainib Trei. “Äravoolutoru on kärbestele ülimalt meelitav koht: soe, niiske ja palju süüa. Paljunemiseks ideaalne pinnas. Eriti soodus on selline koht äädikakärbestele.”

Inimeste ligidale meelitab putukaid eelkõige higilõhn. Nii üritavad nad maitsta meie higi ja naharakke.

Kärbsed saab toast eemal hoida tegelikult väga lihtsal viisil. Mõistlik on toit alati kinni katta ja toidujäätmed koristada ka köögiseadmete alt.

Pimeduse saabudes tuleb hoida aknad ja uksed suletuna või varjata valgust kardinatega. Loomulikult on abi, kui akende ette paigutada võrgud.

Maja ümber tasub jälgida, ega veerennid ja äravoolukanalid ole ummistunud, vett ei tasu seisma jätta anumatessegi, näiteks kastekannu.

Haiguste levitajad

Kui kodus annab olukorda enam-vähem kontrolli all hoida, siis keerulisem on see avalikes söögikohtades. Pole ju võimatu, et just väljast koerajunnilt lendu tõusnud kärbes just teie lauale toomist ootavale taldrikule maandub.

Kärbeste levitatavate haiguste nimekiri on pikk: düsenteeria, salmonella, tuberkuloos, koolera …

Trei sõnutsi pole võimalus kärbeste süül tõbi külge saada sugugi teoreetiline. “Inglismaal on käibel koguni termin “Summer diarrhoea of infants” ehk väikelaste suvine kõhulahtisus,” märgib ta.

Kui täiskasvanud suudavad hea tahte korral jälgida, et pesemata asju suhu ei pista, siis pisikestel läheb ju iga kättesattunud asi suhu ja suvel ei jõua keegi kontrollida, ega kärbes neil asjadel enne peatunud ole.

Püüdjad appi

Trei kinnitusel on kodus kärbeste püüdmisel heaks abiliseks vastav kleeplint. Müüakse ka lillekestega pilte, mida aknale kinnitada ja kuhu kärbsed kinni jäävad. Aerosoolide mõju on paraku lühiajaline.

Väga tõhusaks kiidab Trei kahjuritõrje firmades müüdavad elektroonilisi lendavate putukate püüdjaid (EFK, Electronical Flykiller), mis meelitavaid putukaid ligi ultraviolettkiirgusega. Need maksavad küll umbes 100 eurot, kestavad see-eest pikki aastaid.

“Lääne-Euroopa kohvikud ei tohi suviti tegutseda, kui puudub elektrooniline putukapüünis,” märkis Trei.

Äädikakärbestest lahtisaamiseks on ainult üks kindel viis: puuviljad ja muu neid ligimeelitav tuleb jahedasse kappi panna.

Toakärbsed – täiskasvanuna 6–7 millimeetrit pikk. Emased toakärbsed munevad 400–600 muna kõdunevatele esemetele või väljaheidetele, millest arenevad tõuguvastsed. Neid tõmbavad ligi igasugune katmata toit või orgaanilised jäätmed.
 

Kärbsed

Porilased või porikärbsed – täiskasvanuna 6–12millimeetrised, üldjuhul metalset sinist või rohelist värvi, kuid võivad olla ka mustad või hallid. Nende märkimisväärne hulk majas viitab tihti surnud loomale, näiteks hiirele.


Kärbsed (Pollenia rudis) – täiskasvanuna 6–10millimeetrised. Need kärbsed otsivad talvel sageli varju majades (pööningul) ja kevadel võib neid esineda majas arvukalt.

Allikas: Rentokil OÜ