Muidugi annab hea võimaluse pealiskaudselt huvi rahva arvamuse vastu näidata presidendi otsevalimise teema tõstatamine. Kahjuks on seegi tühi jutt, millel kalduvus iga kord enne riigipea valimisi kõlada. Oleks presidendi otsevalimine tõesti nii oluline ja vajalik, oleks see jõutud mitu korda 20 aasta jooksul kehtestada. Rääkida riigikogu puhkuse ajal umbes kuu aega enne presidendivalimiste esimest vooru otsevalimiste vajadusest on silmakirjalik puru silma ajamine.
Selles suhtes tasub pigem kiita senist riigipead Toomas Hendrik Ilvest, kes nädalavahetusel Pärnumaal Reformierakonna suvepäevadel määratles end otsesõnu parlamentaarse demokraatia eest seisjaks. Presidendi õigusnõunik Ülle Madise muutis Ilvese seisukoha valimiste konteksti sobitatuna veel selgesõnalisemaks, teatades, et Ilves ei toeta kodaniku, presidendikandidaadi ega presidendina põhiseaduse muutmist parlamentaarse riigipea otsevalimise sisseseadmiseks.
Kummati muudab selle arvamusavalduse delikaatseks tõik, et 1999. aastal kaldus toonane välisminister Ilves otsevalimisi pigem toetama. Otsevalimiste üle debateerimisel pole praegu vähimatki mõtet, kuid arvamusi Eesti elu ja tuleviku kohta sooviks küll mõlemalt kandidaadilt senisest enam kuulda.
