Koolilõpetajate kutsevalik puudutab kogu ühiskonda

Erialavalikust kõneldakse õpilastele praegu selgesti rohkem kui veel mõni aasta tagasi. Neli aastat tagasi Tallinna ühisgümnaasiumi lõpetanud Kärt Viljalo ei mäleta, et tema koolis oleks kunagi tuleviku kavandamisest juttu tehtud. “Mingid arenguvestlused vist olid,” meenutab neiu.

Aeg on edasi läinud ja õpilaste kutsevalik on nii mõnegi koolitöötaja südameasjaks saanud. Karjäärinõustamine on küll õppekavas sees, kuid selle aine maht on seni olnud iga kooli enda otsustada.

“Siiani on karjäärinõustamisega seotud töö Pärnu linna koolides olnud üldse suhteliselt kaootiline ja juhuslik. Hansagümnaasiumis teen mina seda tööd koolipsühholoogina individuaalsete nõustamiste käigus ja psühholoogiatundide raames,” räägib kooli psühholoog Kaire Külaots.

Karjäärinõustamist on võimalik koolides teha vabaainetundide ajal. “Paljud koolid saavad seda endale lubada, meie vabaainete tunnid on aga kasutatud reaalainete süvitsi õpetamiseks,“ selgitas Koidula gümnaasiumi noorema astme õppealajuhataja Kaja Tammetalu, kelle arvates oleks tegelikult kord nädalas karjääritundi vaja nii põhi- ja keskkooli lõpuklassis kui 11. klassis.

Koidula koolis abistas noori eriala valikul psühholoog Triin Saluveer, kes juhendas nõustamisringe ja püüdis nii jõuda iga õpilaseni. Tammetalu sõnade järgi tahab kool tulevikus tegelda rohkem individuaalse nõustamisega.

Mõlemad koolid on karjäärivõimaluste tutvustamisel teinud tõhusat tööd. “Meie kooli juhtkond on selles suhtes hästi tubli,” kinnitab Külaots. “Mina teen kokkuleppel klassijuhatajatega õpilastele kutse-sobivusteste ja annan sellekohast tagasisidet.

Kooli kutsutakse pidevalt rohkem või vähem tuntud avaliku elu inimesi oma töödest-tegemistest rääkima, mitmel aastal on toimunud konverents elualasid tutvustavate töötubadega. Koolis on käinud tuntud poliitikud, muusikud, kunstnikud. Ka kõrgkoolide, kutse- ja huvikoolide esindajad tulevad oma kooli ja erialasid tutvustama.”

Koidula gümnaasiumis korraldab iga klass karjääriteemalise ürituse, käiakse ekskursioonidel ettevõtetes, edasiõppimise väljavaateid tutvustatakse mängude abil. Samuti toimuvad neil ekskursioonid Tartu biomeedikumi ja Tallinna tehnikaülikooli, et reaalainest huvitatud noored saaksid ettekujutuse, mismoodi ühe või teise eriala õppimine täpsemalt välja näeb. Peale selle tutvustatakse Koidula koolis välismaal õppimise ja töötamise võimalusi.

Koostöö Pärnu õppenõustamiskeskusega

Mõlemad mainitud koolid teevad tihedat koostööd Pärnu õppenõustamiskeskusega. “Huvijuht, klassijuhataja või õppealajuhataja korraldab karjäärinõustamist, meie vaid pakume eri teenuseid,” räägib karjäärinõustaja Maris Mets.

Karjäärispetsialistid käivad koolides rääkimas, pakuvad teste, individuaalnõustamist.

Neile, kellele paistab, et kutsesobivustestidest pole palju kasu, annab Tammetalu nõu teha testi mitu korda. “Kui kolmel korral tuleb sama tulemus, on test usaldusväärne,“ selgitab Tammetalu, kelle arvates on testid olulised just enese tundmaõppimiseks.

Sügisel korraldab õppenõustamiskeskus taas töövarjupäeva. Et pakkuda õpilastele tutvumiseks just neid ameteid, mis neid ennast huvitavad, tehakse kõigepealt õpilaste seas küsitlus ja alles siis hakatakse otsima sobivaid ettevõtteid.

Tammetalu arvates on oluline, et iga laps leiaks endas selle, mida ta hästi oskab. Tihtipeale nähakse lastes vaid negatiivset, selle asemel et avastada kõigi positiivsed alged ja neid arendada.

Noored jagunevad Hansagümnaasiumi psühholoogi sõnade järgi karjääriküsimustes aktiivseteks ja passiivseteks.

“Aktiivsemad saavad ennast huvitava info ilmselt ise kätte, kuid arglikumad ja vähem võimekad vajaksid kindlasti abi ja suunamist. Selleks on head õpetajate arenguvestlused õpilase ja tema vanematega, nende käigus võib selguda mitmesuguseid probleeme,” selgitab Külaots. Lisades, et õpetajatel on võimalus õpilane suunata koolipsühholoogi, karjäärinõustaja või muu spetsialisti juurde.

Metsa seletuse järgi toimub noorte suunamine niigi pidevalt. “Teemapakettide käigus anname õpilastele allikad, kust neil on võimalik otsida lisainformatsiooni,” ütleb ta. Praegu on Metsa väitel aeg, kui karjäärinõustaja juurde leiab tee rohkem noori kui tavaliselt. “Tulevad need, kes ei saanud kooli sisse, kel pole kindlat sihti. Paljudel juhtudel on õpilasel vaja enesekindlust ja motivatsiooni,” tõdeb ta.

Kelleks saada?

Neil gümnasistidel, kel tuleviku suhtes pea täiesti tühi, soovitab Külaots kindlasti karjäärinõustaja poole pöörduda. “Tema ei ütle sulle konkreetselt, mida teha ja kelleks saada, aga annab võimaluse arutleda valikute üle, mille peale võib-olla ise ei tulegi,” kinnitab Külaots. Ta julgustab õpilasi looma tutvusi ja sidemeid, näitama oma valmisolekut katsetada-areneda.

 “Õpilased kasutagu eri võimalusi osaleda vabatahtlikuna projektides, selle asemel et jääda ootama, et “küll ma midagi ikka kunagi teen”,” paneb Külaots vanematele südamele, et need ei survestaks noort inimest oma küsimuste ega nõudmistega. Pere peaks tema sõnutsi olema toeks ja aitama eneseleidmise teel.

Tammetalu ütleb, et elukutse suhtes tuleks otsus teha tingimata enne riigieksameid. Segaduses võiks minna nõustaja jutule ja vaadata, kas tema vastus läheb enda kavatsustega kokku. Siis saab oma mõtteid arendada.

Mets kutsub esmalt karjäärinõustamisele ja soovitab hankida infot portaalidestki, kust leiab ametite andmebaasi. Peale selle uurida kõrgkoolide veebilehti. Ettekujutuse, mis moodi õppetöö välja nägema hakkab, annab tutvumine õppekavadega. Ent kui õpilasel on juba tekkinud mingi mõte, mida edasi teha, soovitab Mets minna konkreetsel erialal vabatahtlikuks või rääkida mõne tuttavaga, kes sama tööd teeb.

Tallinna ülikoolis türgi keelt ja kultuuri ehk koondnimetusega türkoloogiat tudeeriv Kärt Viljalo otsustas õppida teadusillustratsiooni. Otsus sündis neiul vahetusüliõpilasena Türgis.

Algul oli Viljalol plaanis disaini õppida, kuid siis vaatas ta YouTube’is videot ja sai aru, mis vahe on illustraatori ja disaineri elukutsel. “Võimalikult palju tuleks lugeda internetist igasuguste asjade kohta. Võtta aega ja uurida. See teadmine, mida tahaksid teha, tuleb hiljem,” leiab ta.

Külaotski arvab, et vale valikut päriselt vältida ei anna. “Nagu öeldakse, inimene õpib enda vigadest, ja on ju hea saada ise teada, mida kindlasti teha ei meeldi. Siis saab suunata oma energia ja tähelepanu sinna, mis rohkem huvi pakub,” räägib ta.

Mets usub, et kõik oleneb inimesest. “Mõni kasvab vanusega,” teab ta ja soovitab noorel pigem kohaneda. Temagi leiab, et tihti tehakse vanemate või sõprade mõjul vale valik. “Iseendast peab lähtuma,” rõhutab nõustaja.

Tammetalu näeb vale karjäärivaliku taga sügavamale ulatuvaid tagajärgi. “See on inimese elu ja kui see saab rikutud, kui ei saavutata rahulolu, vahetatakse töökohti, ei minda õpitud erialal tööle,” loetleb ta, mis vale eriala valinut tulevikus oodata võib. Lõpuks viib see Tammetalu sõnutsi riigi raha raiskamiseni. Nii saab üksnes noore inimese isiklikust murest kogu ühiskonda puudutav probleem.