/nginx/o/2011/08/25/721528t1h30cb.jpg)
Aktsiaselts Pärnu Vesi käivitas rahvusvahelise riigihanke Pärnu kesklinna vee- ja kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate ehitamise jätkamiseks kahel järgneval aastal.
Veemajandusprojekt laieneb kesklinna
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
25. august 2011, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitustööd on jaotatud viide ossa, need on torutööd Liiva, Supeluse, Vingi, Suur-Jõekalda ja Metsa tänava elamupiirkonnas.
Kahe nädala jooksul on veefirmal kavas välja kuulutada veel kahe elamupiirkonna projekteerimise ja ehitamise riigihange eesmärgiga rekonstrueerida vee- ja kanalisatsioonitorustik Karjamaa ja Side tänava piirkonnas.
“Ehitushangete õnnestumisel sõlmime iga piirkonna kohta eraldi ehituslepingu parima pakkumise tegijaga,” kommenteeris Pärnu Vee juhataja Garri Suuk. “Piirkondades algavad tööd eri aegadel ja tööd kestavad aasta kuni kaks. Projekti lõpptähtaeg on 30. juuni 2014.”
Kavakohaselt ehitatakse 58 kilomeetrit torustikke ja kolm reoveepumplat.
Kõnealuse Euroopa ühtekuuluvusfondi jätkuprojekti eeldatav kogumaksumus on Pärnu Vee esitatud andmete alusel 12,5 miljonit eurot. Abikõlblikest kulutustest rahastatakse ühtekuuluvusfondist 76,81 protsenti. Pärnu Vesi katab prognoositavatest kulutustest 3,7 miljonit eurot. Sademevee kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise kulud jäävad täies ulatuses Pärnu Vee kanda.
“Laiendatud projekti piirkonnas tõstetakse veevõrgu töökindlust ja tagatakse projekti lõppedes kvaliteetne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus 5000 elanikule,” selgitas Suuk. “Investeerimisprojekti järgi avaneb ühisveevärgiga liitumise võimalus 950 inimesele ja ühiskanalisatsiooniga saab liituda 1050 inimest.”
Keskkonnamõjude eelhinnangu aruande järgi paraneb ühtekuuluvusfondi jätkuprojekti tulemusena Pärnu jõe ja lahe kui Natura alade keskkonna seisund, kuna ühiskanalisatsiooni laiendamisega ei ole enam vajadust kasutada reovee kogumis- ja imbkaeve, seega väheneb pinnasesse ja vette juhitav reostus, lõplikult likvideeritakse viimased seni kasutuses ühisvoolsed heitvete Pärnu jõkke väljalaske kohad.