Kuno Raude: Linnavalitsus leidku lahendus

, Pärnu linna peaarhitekt aastatel 1982-1986, Raeküla raudteejaama autor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuno Raude.
Kuno Raude. Foto: PP

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon kinnitas hiljuti Pärnu Postimehele antud kommentaaris, et “Olerex on ostnud kinnistu teadmisega, et seal asuva jaamahoone lammutamise suhtes ei tehta takistusi”(PP 17.08.2011). Tahes-tahtmata tekib küsimus: kes ja millistel tingimustel on lubanud aktsiaseltsile Olerex, et Raeküla raudteejaama kinnistu omandamise järel nõustub linnavõim raudteejaama lammutamise ja selle asemele bensiinijaama ehitamisega?

Elanike poolehoid kuulub jaamahoonele

Seaduse järgi väljastab ehitise lammutamise ja rajamise loa kohalik omavalitsus, olles muu hulgas kontrollinud ehitusprojekti vastavust kehtivale detailplaneeringule, mille alus on omakorda üldplaneering.

Pärnu linna kehtiv üldplaneering näeb ette raudteejaama säilitamise Raekülas. 2002. aastal koostatud detailplaneeringuga muudeti küll krundi senist kasutamise sihtotstarvet, kuid seda Rae Café kohviku, mitte tankla tegevust ega vajadusi arvestades.

Tõsi, uue detailplaneeringuga oleks võimalik linna üldplaneeringut muuta, ent riigikohtu kinnitusel on üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga võimalik vaid erandina. Jaamahoone lammutamiseks ja tankla rajamiseks vajalik planeerimismenetlus tooks endaga Pärnu linna elanike ja nende esindusorganisatsioonide kaasamise.

Riigikohus on kinnitanud, et planeerimismenetluse üks eesmärke on eri isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine, kusjuures kohalikul omavalitsusel tuleb tõhusalt täita kohustusi avalikkuse kaasamisel, kõigi seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel.

Tekkinud olukorrast väljapääsu leidmisel ei saa jätta arvestamata eri institutsioonide huvi lõpliku lahenduse vastu. Näiteks raudteeseadusest tuleneva 30 meetri laiuse raudtee kaitsevööndi säilitamine reisijate raudteejaama kinnistu piires välistab uute hoonete ehitamise sellele kinnistule. Möödapääsmatu on keskkonnamõju hindamine, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonna kahjustamist.

Linnavõimu esindaja etteulatuv nõusolek raudteejaama lammutamise ja tankla rajamise suhtes juba enne raudteejaama aluse kinnistu omandamist Olerexi poolt on püüdnud eelmainitud toiminguid vältida. Mis tahes eravestluses antud lubadus ei saa tagada ettevõttele teadmist, et omavalitsus minetab avalikud huvid ega sea ehitustegevusele takistusi.

Seda enam, et Raeküla seltsi rahvaküsitluse tulemused kinnitavad elanike poolehoidu raudteejaama säilimise suhtes. Transiitveoautode parkla ja Olerexi tankla lisandumine juba lähedal asuvatele Statoili ja Neste bensiinijaamale suurendaks paratamatult Raekülas transpordivoogude ja saasteainete hulka, halvendaks keskkonna seisundit ja visuaalset mõju ning suurendaks tulekahju ja plahvatuse (terroriakt) võimalust.

Iga ehitis peaks linnaruumi rikastama

Elanike, linnavõimu ja arhitektide suhtumine loodushoidu ning kultuuri- ja arhitektuuripärandisse on läbi aegade olnud erinev. Ühed soovivad loodusliku ja ajaloolise keskkonna kiiret muutmist, kasumi teenimist, seniste hoonete asendamist anonüümsete betoon-, plekk- või klaaskarpidega, teised püüavad uute lahenduste otsinguil säilitada tulevastele põlvedele eelkäijate loodut, sellega arvestamist uusehitiste projekteerimisel ja rajamisel.

Üks reegel peaks linnaelanikele vastu võetav olema küll: iga Pärnusse püstitatav ehitis peaks linnaruumi rikastama, mitte vastupidi. Tankla on kindlasti vajalik, kuid mitte esmatähtis objekt Raekülale ja Pärnule. Selle ehitamisega kaasneb kõrghaljastuse ja arhitektuuripärandi hävitamine, mis kindlasti ei rikasta linna ilmet. Aga et tegemist on ühtlasi transiitveoautode tankimise ja parklaga nende tarvis, on sellise tankla asukoht linnapiiril või kõrghaljastuseta, ehitistest vabal maa-alal.

Raeküla elanikuna toetan linnavõimu üldplaneeringus esitatud seisukohta, et “uued arendused tuleks suunata väheväärtuslikele aladele eesmärgiga luua ka seal väärtuslikku keskkonda”.

Sestap loodan, et linnavalitsusel jätkub julgust taganeda tagatoas antud lubadusest, leida eri huvide vahel tasakaalustatud lahendus ja esitada Riia maantee 116 detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamiseks kindel nõue säilitada kõrghaljastus ning raudteejaamahoone.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles