Tõiv Tiits: See on minu teine tulemine, esimene kord tulin linnaorkestrisse otse koolipingist

Võrreldes esimese, otse koolipingist orkestri etteotsa tulemisega on Tiits kogenum mitmes mõttes: kümme aastat tööd ettevõtluses, mis lisas ärimehetarkust, õpetajatöö koolis ja nüüd on üsna pikaks kasvanud staa˛ tegutseva koorijuhinagi.

Miks teie esimene tulek Pärnu linnaorkestri ette nii lühikeseks jäi?

Küsiksin vastu: kas kolm ja pool aastat orkestri juhina ongi nii lühike aeg? Ja kui vaadata inimesi, kes orkestri eesotsas on hiljem olnud, siis ega nemadki ole väga kaua orkestri direktorina töötanud. Reaalselt on kauem selles ametis olnud Marko Lõhmus.

Tuleb nii välja, et kolm aastat Pärnu orkestri direktorina on küllaldane aeg väsimiseks.

Oleneb, millise intensiivsusega selle kõigega tegelda. Ja inimeste töövõime on erinev, nii et ka aasta-poolteisega võib läbi põleda. Ja oma kogemusele toetudes saan väita, et kolm aastat on orkestri direktorina küllaltki pikk aeg.

Võrdluseks võin öelda, et töö Paikuse saeveskis vältas kümme aastat ja väsimuse märke mul veel ei ilmnenud.

Miks te orkestrisse tagasi tulite?

Kõige lihtsam vastus on, et endised kolleegid orkestrist tegid mulle ettepaneku direktori valimise konkursil osaleda. Neid inimesi oli päris mitu ja tagantjärele on nad mulle kinnitanud, et polnud omavahel kokku leppinud.

Tagasitulemise teine ja tõsisem põhjus on vahest see, et orkestrijuhtimine on minu pedagoogilises instituudis õpitud eriala. Töötasin gümnaasiumis muusikaõpetajana, aga tunnistan ausalt, et ega ma ennast õpetajana nii väga tunne. Minu respekt kooliõpetajate, eriti nende suhtes, kes koolis pikalt vastu pidanud, tõusis kahe õpetajaks olemise aastaga küll olulisel määral.

Kolmas moment on kindlasti see, et töö Pärnu linnaorkestri juhina on mulle varasemast tuttav, kuid nüüd on mu elu- ja töökogemus märksa suurem kui pisut üle kümne aasta tagasi.

Tulite direktoriks linnaorkestrile küllalt keerulisel ajal: ühest küljest nõrk majanduslik seis ja kärbitud eelarve, teisalt hiljutine reorganiseerimine filharmooniast iseseisvaks orkestriks. Võimalik, et just nendest asjaoludest on tingitud teatavad emotsionaalsed pinged orkestris ja selle ümber linna kultuuriringkonnas. Kuivõrd neist asjust enne teadsite ja kui keeruliseks orkestri seis tegelikult osutus?

Selles asjas on situatsioon mulle isegi natuke naljakas. Üks ajendeid, miks ma 1998. aastal linnaorkestri juhi kohalt tagasi astusin, oli see, et ma sain linnavalitsuselt tagasi orkestrile 1999. aastaks enda koostatud eelarve projekti, kus vastavalt tollal riiki tabanud esimesele masule oli tehtud väga jõulisi kärpeid.

Mis seal salata, mul sai selle peale süda täis ja ütlesin, et lähen minema. Ja nüüd ma tulen tagasi ajal, kui orkestri eelarvet on taas kõvasti kärbitud meie teise masu aja vaimus. Kusjuures orkestri eelarvet on kärbitud määral, kust enam pole mitte midagi võimalik vähemaks võtta. Nüüd enam tõepoolest ei ole.

Mis puutub inimestevahelistesse suhetesse, siis kahtlemata need on tähtsad. Seda juba muusikalise taseme seisukohast, kuid mulle tundub, et vähemalt praegu on orkestri sisekliima hea.

Kui palju linnaorkester linnavalitsusele aastas maksma läheb?

Praegu umbes 255 000 eurot aastas. Samal ajal on see number vähesel määral muutuv, sest kõik aasta jooksul lisanduvad summad, näiteks toetus kultuurkapitalilt, peavad kajastuma orkestri eelarves, mida siis korrigeeritakse jooksvalt.

Tegu on ilmselt ühe odavama sümfooniaorkestriga maailmas.

Tõenäoliselt.

Kas riik, kultuuriministeerium toetab meie orkestrit rahaliselt?

Toetab küll. Orkestri eelarvest on riigi toetus hetkeseisuga 5,9 protsenti.

Orkestri pidamine ei ole majanduslikus mõttes nagu asfaldiaukude paikamine. Orkestri tegevusest saadav tulu ei kajastu ainult kontserdipiletite müügist laekuvas rahasummas. Pärnus tuleks orkestri ülalpidamist ja tegevust vaadelda omamoodi sotsiaalprojektina. Orkestri nägemine-kuulamine annab innustust lastele minna õppima muusikakooli ja see laps, kes pillimängu harjutab, tänaval sihitult ei jõlgu ja laternaid puruks ei viska, sest tal ei ole selleks aega. Veel enam: muusikat õppival lapsel kujunevad varakult välja väärtushinnangud, mis ei lubagi tal vandaalitseda.

Mitu kutselist sümfooniaorkestrit Eestis on?

Minule teada olevalt kolm riiklikku: Eesti riiklik sümfooniaorkester, Estonia ja Vanemuise teatri orkester. Meiega samamoodi tegutsevad munitsipaalorkestrid: Tallinna kammer- ja Narva linnaorkester.

Kas Pärnu orkester on sümfooniaorkester?

No ikka sümfooniaorkester, kuigi meie koosseis on veidi väiksem, kui ma sooviks.

Selle asjaga on nii, et orkester ei peagi olema kogu aeg kõigi pillimängijatega kaetud. Meil on nii täis- ja poole kohaga töötajaid kui inimesi, keda kutsume mängima vastavalt vajadusele konkreetseks kontserdiks.

Näiteks puupuhkpillimängijaid polegi Pärnus nii palju, kui mõni helitöö orkestrilt eeldab. Sellisel juhul tuleb puuduvad inimesed selle teose ettekandeks palgata näiteks Tallinnast või Tartust. See on väikeste orkestrite puhul üsna loomulik.

Ka meie keelpillide koosseis on imepisike. Kui orkestris on küllaldaselt viiuleid, kõlab orkester palju paremini. Peab olema tasakaal keel- ja puhkpillide vahel. Olulisemate esinemiste aegu ongi meie orkestris rohkem viiuldajaid kui muidu ja üldse on orkestri koosseis tihti arvukam, kui Pärnus orkestris on nii-öelda igapäevaseid pillimängijaid. Samal ajal on väga oluline stabiilne koosseis, kes pikemat aega on koos harjutanud. Iga uus mängija toob kaasa mingi uue kõla.

Kui palju kontserte Pärnu linnaorkester aastas annab?

Viimastel aastatel on jäänud see arv pisut väiksemaks, kuna kontsertidele tuleb peale maksta ja raha, teadagi, praegu napib. Käesoleval aastal peaks see arv tulema 30 kontserdi ligi. Vaatasin arhiivist: aastas on tehtud ka üle 40 kontserdi.

Kui ohtralt peaks kontserdile rahvast tulema, et kontsert end ise ära tasuks?

Eks ikka Pärnu kontserdimaja saali täis. Seal on umbes 800 kohta.

Tõsiselt rääkides, siis kogu maailmas pole tõenäoliselt orkestrit, mis ainult piletite müügist ots otsaga kokku tuleks. Viini filharmoonikutelgi on oma toetajad ja rahastajad, peale nende muidugi Austria riik. Sellele ei saa kahjuks panust teha, et sümfooniaorkester oleks äriprojektina tasuv.

Kas meie orkestrit toetavad kohalikud ettevõtjad? Võib-olla sellisedki, kes ei taha, et neid nimepidi ära märgitaks. On teil keegi võtnud nööbist ja orkestrile toetust pakkunud?

Kolm küsimust. Kõige lihtsam oleks vastata: ei, ei ja ei. Tegelikult meil siiski üks kindel toetaja on: PVX Muusik. Samal ajal tuleb mõista, et raske on praegu kõigil. Me ei saa üheltki ettevõtjalt nõuda, et ta peaks andma raha kohta, kus see ilmselgelt midagi tagasi ei too.

Aga ajaloost on ju teada, et orkestreid on ülal peetud metseenluse toel.

Ajaloos see nii on, raha on küsitud ja saadud. Seegi on osa minu tööst ja olen ettevõtteid külastanud, juhtidega rääkinud ja praegu valmistan ette mitut projekti, millele loodame toetust leida.

Olen mitu aastat ettevõtluses töötanud ja tean väga hästi, et ettevõtjad armastavad rahaasjades konkreetsust. Nad tahavad täpselt teada, kui palju vajatakse, kuhu see raha läheb ja mille peale kulutatakse ning mida selle eest tehakse.

Vaja on leida ettevõtjad, kes on nõus toetama kultuuri, ja püüda neis asja vastu huvi äratada.

Minu hinnangul on lihtsam leida toetajaid spordile, sest ettevõtjate hulgas on palju spordihuvidega inimesi, ka endisi sportlasi. Aga ma siiski loodan, et Pärnus on ettevõtete juhte, kes on orkestrimuusika huvilised, ja püüan nad üles leida.

Usun, et see lootus polegi asjata, sest küllap leidub ärimeeste ja -naiste hulgas neidki, kes muusikakooli lõpetanud. Aktiivsed lapsed on ju enamasti tegusad ja edukad täiskasvanunagi.

Loomulikult, kuid samal ajal ei maksa ehitada õhulosse, et ettevõtjate toel oleks võimalik koguda samasugune rahasumma, nagu Pärnu linn on meisse panustanud. See pole reaalne. Mõistlikuks lootuseks pean, et ettevõtete tugi võiks küündida kahest kuni viie protsendini, parimal juhul seitsme protsendini meie eelarvest.

See on suur ime, et Pärnus linnaorkester üldse loodi ja ikka veel olemas on, sest üheski seaduses pole omavalitsusel kohustust orkestrit pidada. See on olnud meie linna valik ja selle üle võime pärnulastena tõesti uhked olla, et meie linn on sellise kultuurifenomeni nagu sümfooniaorkestri eest nõus maksma. Teisalt, vaevalt oleks Eesti Kontsert Tallinna ja Tartu kõrvale kolmanda kontserdimaja ehitanud Pärnusse, kui meil enne poleks olnud oma orkestrit. Nüüd sai peale orkestri kontserdimajja nüüdisaegsed tööruumid Pärnu muusikakoolgi.

Mulle tundub, et direktor on võtmeisik, kes orkestrist kõige rohkem linnavõimuga suhtleb, kindlasti enam kui peadirigent, kelle otsustada jääb kollektiivi loominguline külg. Kellega te linnavalitsuse majas orkestri teemal põhiliselt mõtteid vahetate?

Keegi ei keela mul kellegagi orkestri teemasid arutamast, kuid hierarhiliselt on nii, et kõige esimene isik orkestri asjade ajamisel linnavalitsuses on kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson, kes on mu töö otsene kuraator. Muidugi osakonna juhataja Andrus Haugas. Pikalt olen orkestri teemal vestelnud kultuurivaldkonna abilinnapea Jane Metsaga. Kindlasti, kui enne aeg kokku leppida, on nõus mure ära kuulama ja koos lahendusi otsima linnapea Toomas Kivimägi, kes ühtlasi on mu töölevõtja.

Kui palju Pärnu linnaorkestri orkestrant keskeltläbi kuus teenib?

Orkestrantide kuupalk jääb 300 ja 400 euro vahele. Arvestades, et professionaalsed orkestrandid on hakanud pillimängu õppima varases lapsepõlves, nii umbes kuue- kuni kaheksa-aastaselt ja läbinud muusikahariduse kesk- ja enamasti ka kõrgastme, on seda palgaraha paljude muude elukutsetega võrreldes ikka vähe küll. Aga nii see on.

Muusikud töötavad tihti kutsumusest. Musitseerimine on suur osa nende inimeste elust ja teisiti nad ei saa. Sealjuures peavad elukutselised muusikud, kelle pillimänguoskus on tõesti kõrgel tasemel, harjutama koduski, orkestrist eraldi, et oma instrumendi valdamiseks vormis püsida ja tööd orkestris mitte kaotada.

Paljud meie orkestrandid töötavad veel mujal, mitu muusikakoolis õpetajana, mõni teiseski orkestris, näiteks ERSOs või Vanemuise teatri orkestris. Mitme linna vahel sõitmine on muidugi väsitav ja kulukas. Samal ajal on hea, et muusikakooli õpetajate kaudu on meil tihedam side muusikakoolis õppijatega.

Kui palju arvate endal olevat muusikalist kuulmist, et saada aru orkestrandi pillimängu tasemest?

Kuna ma ei ole instrumentalist, on mul raske hinnata ühe või teise pilli mängija professionaalset taset, aga vale noodi ja väära intonatsiooni kuulen ma tegutseva koorijuhina siiski ära. Kui see juhtub, ei lähe mina seda orkestrandile ütlema, vaid küsin peadirigendilt arvamust, kas aps oli juhuslik või tuleks midagi ette võtta.

Noomida või välja vahetada.

Täpselt nii see on. Vastavalt seadusele korraldatakse orkestrantidele atesteerimisi-ettemängimisi, kus hinnataksegi orkestrantide professionaalset taset. Kui see osutub nõutavast madalamaks, tuleks konkreetne mängija paremas muusikalises mänguvormis inimese vastu välja vahetada.

Mida ilusat ja huvitavat pakub Pärnu linnaorkester kuulajaile lähiajal?

Orkester alustab hooaega Pärnus 16. septembril. Ees ootab 80 aasta juubelit tähistava helilooja Anti Marguste loomingule pühendatud kontsert, kus ettekandele tuleb kontsert saksofonile ja orkestrile, solistiks Raivo Tafenau, kes alustanud oma muusikuteed Pärnust ja praeguseks jõudnud suurde džässmuusikasse. Peale selle üks teos koos riikliku akadeemilise meeskoori ja organist Piret Aiduloga. See kontsert toimub koostöös Eesti Kontserdiga.

Oktoobris on meil kavas kontsert „Kuldne klassika“, kus mängime Viini klassikute tuntumaid teoseid, klaverisolistiks Irina Zahharenkova. Novembris mängime Beethovenit.

Kõik need kontserdid peaksid huvi pakkuma gümnaasiumide muusikaõpetajatele, sest need on justkui otse muusikaajaloo õppeprogrammist kavva võetud.

Pakkuda on palju huvitavat, omanäolist ja kõrgel tasemel muusikat. Jälgige reklaami ja tulge kontserdile, rõõm saab olema kahepoolne! Ainuüksi sellega toetate Pärnu orkestrit.

Kui palju kontserdipilet maksab?

Avakontsert on seoses argisest suurema pidulikkuse ja sellest lähtuvalt suuremate kuludega pisut kallim. Tavakontserdi piletid hakkavad käesoleval hooajal maksma seitse eurot, sooduspilet viis eurot. Sisuliselt kinopileti hind.

Arvestades, kui palju on ühe kontserdi heaks tehtud tööd ning et tegu pole konservi, vaid elava esitusega, mis alati on omanäoline ja huvitav, pole see hind minu arvates sugugi liiga kõrge.

CV

 Sündinud 3. detsembril 1968. aastal Vändras.

 Lõpetanud 1984. aastal Tootsi 8klassilise kooli ja Pärnu L. Koidula nimelise II keskkooli 1987. aastal.

 Kõrghariduse omandanud Tallinna pedagoogikaülikoolis (1992–1995) kultuuriasutuse juhtimise ja koorijuhi erialal.

 Töötanud aastail 1992–1993 Eesti Projekti kammerkooris ja 1993–1995 Eesti Raadio kooris laulja, 1995–1998 Pärnu linnaorkestri direktori, 1998–2008 Stora Enso Timber ASi Paikuse saeveskis logistikajuhi ja 2009–2011 Sindi gümnaasiumis õpetajana.