Kurgjal 18. suvelõppu korraldatud talupäeval käis hinnanguliselt poolteist tuhat külastajat, lüües sellega kunagisi maa- ja majapidamistöid elustava ürituse huviliste rekordi.
Kurgja talupäeva uudistas rekordarv külastajaid
30. august 2011, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline huvi ilmutamine lõikuskuu viimasel laupäeval säravsinise taeva all oli rahva omamoodi kummardus ärkamisaja suurtegija ja põllumajanduse edendaja Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäevaks. 1874. aastal Vändra lähedal Kurgja talu ostnud mehe ettevõtmistest saab Eesti ainsas tegevmuuseumis ja Pärnumaa visiitkaardis põhjaliku ülevaate.
“Talupäeva ettevalmistamise ja selle eluviimisega on seotud ligi 80 inimest, peale muuseumipere ümberkaudsed enam-vähem vabatahtlikud,” rääkis Monika Jõemaa, kes on Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor.
Uudsed tegevused
Talupäeva korraldajad ei käinud poolesaja tegevuse näitamisel sama vagu nagu eelmistel aastatel, uudsed tööd külastajate silme all olid näiteks köiekeerutamine, puuloomade nikerdamine, seebikeetmine, käsitsi rukkikülv ja hobusega kündmine.
Esimest korda tegutses talupäeval turg, millel võis osta ravimtaimede segusid, maasinki, aiaande ja mett, pulgakommi ja küüslauku ning õunu pakuti lausa niisama võtta ja hammustada.
“Esimest korda on meil kohal Vändra Leib, kohalik ettevõte, pakuvad oma leiba-saia-pirukaid ja küpsetavad siinsamas lisa,” mainis Jõemaa, kelle sõnutsi piirkonna ettevõtjate osalemine talupäeval on vaid tervitatav.
Ettevõtjate hulka saab arvata juba tuntud talupäevalise Raesmiku talu oma teraviljasaadustega, esimest korda olid taluturul Kaatarusaare talu marjade ja muude aiaandidega ja Peedi talu maasingi, kõrvitsate, kapsaste ja paarimeetrise suitsuvorstiga. Metsamäe talu jääb kodumaakonna piiridest välja, aga selle perenaine Maime Saar oma pakendatud raviteesegudega on nii-öelda vana kurgjalane.
Arvukatele külastajatele mõeldes oli vajalik uuendus pidev ladus infojagamine muuseumi alal toimuva kohta ning selgitused ühe või teise töö ja tegevuse kõrvale, mis läbi mikrofoni kostsid kaugemalgi olijate kõrvu.
Hobusega kündma
“Kurgja talupäev on nagu elustiil,” arvas Peeter Nurmik, kes Jakobsoni maile tuli Kriilevälja külast Järvamaalt, et näidata, kuidas hobusega põldu künda, äestada ja vagu ajada. Igas eas vaatajad uudistasid hobusemehe tööd põlluservast.
Nurmik on mitmekordne Eesti meister sõidu- ja veokatsetes ning tema koos truu võistluskaaslase, Tori tõugu Amega rääkis talupäevaliste ette tulema Vändra kandi hobusekasvataja Maila Kukk.
“Ma olen lapsest peale hobustega tegelnud, ise neid õpetanud, Ame oskab käia adra ees ja kõiki talutöid teha, väikseid põllulappe on temaga hea harida,” seletas Nurmik, hoides 11aastasel kündjal tugevalt ohjest.
“Näe, kuidas mees paneb! See on õige tööhobune ja vagu on nii sirge nagu joonlauaga,” vahetasid pealtvaatajad arvamusi kündja raske, aga minevikuhõnguliselt ilusa töö kohta.
Kurgja Linnutaja talu peremehe surisängiga sauna ees puukroonidest varjatud muruplatsil oli ennast sisse seadnud liikuv käsitöö-õpituba Etnobuss, mis, nagu Marin Nooni jutust selgus, on talupäeval juba vana tegija: kolmandat korda kohal. Seekord uudistoodete, näiteks sõbadega. Lastele õpetati samal ajal pajuoksast, lõngast ja nööpidest jaurami valmistamist.
“Meil on pakkuda lendrik ja nuup,” selgitas Nooni, näidates ümmargust, pajalapiga sarnast rahvusliku ornamentikaga pakutrükis ilustatud “lendavat taldrikut” ehk lendrikku ja vilditud kaunistatud ümbrisega seepi ehk nuupi.
Rehe juures ajasid kaugemal olijad kaelad sirgu, kui veidi pärast keskpäeva tõmbas 1939. aastal valmistatud Fordsoni traktor käima rehepeksumasina lindid ning talumuuseumi meespere hakkas redelile kuivama sätitud otra hangudega masinasse söötma, et see järaks saagist välja terad ja põhu.
Tegijate teotahe ja osasaajate rõõm kinnitas, et lõikuskuu viimasele laupäevale jääv Kurgja talupäev on oodatud üritus, mis lausa sunnib kohale tulema ja on korduvkäijatele juba tõepoolest nagu elustiil.
Talumuuseumi pere korraldatav aasta suurim üritus langes samale ajale üle Kurgja jõe toimunud ratsutamise takistussõidu võistluste “Vändra karikas 2011”, karikasarja “Tori hobune 2011” kolmanda etapi ja Pärnumaa meistrivõistlustega takistussõidus. Suurettevõtmiste ühele päevale sättimine Pärnust 65 kilomeetri kaugusel Kurgjal viitab mõlema korraldajate üksmeelele.