Vana-Pärnu kultuurikeskuse õpitoas võttis kolmapäeva õhtupoolikul istet tosinkond paikkonna elanikku, et süüvida asjatundjate juhendamisel linnaplaneerimise algtõdedesse, koguda julgust ja oskust kaasa rääkida kodulinna tuleviku kujundamisel.
Vana-Pärnus avanes õpituba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaõppust koostöö alustest juhendas Pärnus tunnustatud suhtlustreener Viive Einfeldt, kelle suunamisel sai kolmetunnise usina tegevuse tulemusel kirja rodu probleeme, mis pärnakate elukorralduse parendamisel ja linnaosade tulevikku silmas pidades lahendust vajaksid.
Kirja said kehv bussiliiklus, kaubandus, jalakäijate-jalgratturite liikluskorraldus, tänavavalgustus ja Sauga jõel uue silla vajadus.
Olulisima vajakajäämisena, mille lahendamine ei nõua linnakassast just suuri kulutusi, noppisid õppurid välja lasteaia- ja koolitee ohtlikkuse. „Nii mudilased kui õppurid on tükati sunnitud ületama tänavaid valgustamata ülekäiguradadel või kõndima suisa autoteel, lapsevanemana on mul sellega võimatu leppida,“ nentis Rääma linnaosas elav Terje.
Kõik õppurid said juhendajalt ülesande märkida linnaosade kaardile tänavad, mis võiksid jääda avatuks vaid ühesuunalisele liiklusele, et tänava teise poole saaks valge jutiga märgistada jalakäijate alaks; pakkuda välja kohad, kus ülekäigurajad vajaksid valgustust või tänavad „lamavat politseinikku“ ehk hoiatavaid teemärke.
Kolm vabatahtlikku võtsid endale kohustuse kaasata ettevõtmisse piirkonda jäävad Ülejõe gümnaasiumi ja Rääma põhikooli ning kõik lasteaiad. Novembri algusnädalal valmiva ohutu koolitee liikluskaardi esitab Vana-Pärnu õppegrupp linnavolikogu juures tegutsevale kodanikuühenduste ümarlauale aruteluks, et seejärel edastada ettepanekud linnavalitsusele.
Vana-Pärnu õpituba on esimene viiest, septembris läheb koolitus lahti nii Raekülas, Räämal, kesklinnas kui Mai rajoonis. Koolitus käib üldnimetuse all „Pärnu kaasab planeerimisse“, mida MTÜ Selts Raeküla taotlusel rahastab kodanikuühiskonna sihtkapital.
Läbi talve kestval õppetööl jagavad õpetust Viive Einfeldti kõrval Pärnu linnavalitsuse planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppel ja arhitekt Maie Kais ning muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen.
„Planeeringukoolituse ajendiks said Raeküla juhtumid, kus linnarahvale ootamatult langesid kenad männid ja nüüd ootab lammutamist raudteejaam,“ märkis Raeküla Vanakooli keskuse projektijuht Piia Karro.
Sellest siis hea õppetund pärnakaile, et linnavalitsuses koostatud ja avalikule arutelule pandud arengukavad-planeeringud pole pelgalt mahukad ega sõnaohtrad kirjatükid, vaid kõigi pärnakate tulevikku puudutavad dokumendid.
„Sellest johtuvalt sai koolitusprojekt koostatud ja sellele raha taotletud ja olen üsna kindel, et kevadel, kui õpitoad lõpetavad, on Pärnu rikkam kümnete inimeste võrra, kes oskavad ja tahavad linna tuleviku suhtes sõna sekka öelda,“ tõdes Karro.