Iga kord ei pea rahvusvaheliste organisatsioonide nõuandeid kuulama, seda enam, kui nõu on pigem kõlaka moodi. Just selliselt saab hinnata Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) väidetavat nõudmist või soovitust Lätile devalveerida latt ehk alandada rahvusvaluuta väärtust.
Lätlased peavad IMFiga läbirääkimisi võimaliku laenu üle, et taastada eelarve tasakaal. Jutt käib viiest miljardist eurost. Samal ajal ei pruugi Läti laenu võtta, kuid vajaduse süvenedes on parem, kui laenuleppe sõlmimiseks on eeltöö tehtud.
Lõunanaabrite tegemistel tasub praegu silm teraselt peal hoida. Nimelt jõuab Riias veel enne jõule parlamenti Läti majanduse päästmise plaan. Kui seim seda ei toeta, on valitsus lubanud tagasi astuda. Nii või teisiti on huvitav sellest kavast rohkem aimu saada, sest paljud probleemid on meil sarnased. Õige küll, Eestil ei ole oma tühjaks jooksvat Parex panka.
Krooni devalveerimine suurendaks vältimatult Eesti inimeste kroonides tagasimakseid euroarvestuses võetud laenude eest ja see kasvataks majanduse pingelisust veel. Ammugi ei saaks devalveerimist toimetada salaja, selleks on parlamendiprotseduur, mis oleks täiesti avalik.
Eesti inimestel ei ole põhjust tõtata kroone valuutaks vahetama, sest meie rahanduse seis pole halb. Meil tegutsevad Rootsi pangad küll vinguvad emamaal, kuid halajatel soovitaks meenutada, milliseid hüper-super kasumeid võtsid Swedbank ja SEB Balti riikidest varasematel aastatel. Lust ja lillepidu ei saa kesta lõputult.
Läti tegevuse jälgimine aitab meil hoiduda lollustest. Kuidagi teisiti ei saa nimetada Läti julgeolekupolitsei tegevust toppida 48 tunniks türmi majanduslektor, kes soovitas inimestel mitte hoida raha pankades ega lattides. Igal juhul pääses Läti tänu oma julgeolekupolitseile maailma uudiste etteotsa.
Devalveerimisjutud on kõige sirgem tee, et kõigutada kohalike inimeste ja rahvusvahelise avalikkuse usaldust oma riigi suhtes.