Erika Jakobson: Pedagoogide palgatõusu küsimine on habemega lugu

EHL soovib, et aastal 2014 saaksid noorempedagoogid Eestis keskmist palka. Järgmiseks aastaks ootab liit õpetajatele 20protsendist palgatõusu.

Juunis lähetas Pärnumaa liit haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole pöördumise, kus välja toodud pedagoogide teravaimad valupunktid, nagu madal palk, suur normkoormus, aegunud atesteerimise tingimused ja kord ning lasteaiaõpetajate palgakorralduse reguleerimatus.

Mida minister teie pöördumisele vastas?

Minister ei vastanud midagi. Peale haridusministri lähetasime pöördumise rahandusminister Jürgen Ligile, riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Urmas Klaasile ja rahanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile.

Vastuse osale oma tõstatatud küsimustele saime haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerilt, aga loomulikult ei tulnud sealt vastust palgaküsimusele.

Eks praegustel õpetajate palga läbirääkimistel ole näha, milliseid lahendusi ministeerium pakub.

Ministri sõnutsi saaksid omavalitsused õpetajate palgatõusuks raha leida koolivõrku optimeerides. Kas Pärnumaal annab seda teha?

See on tüüpiline demagoogia ja vastutuse veeretamine omavalitsustele. Omavalitsused on juba oma koolivõrku optimeerinud. Hiliseim näide Pärnumaalt on Audru, mis kaotas keskkooliosa.

Ettepaneku kohta, et omavalitsused peaksid koolivõrku optimeerima, ütleksin, et see pole omavalitsuse ülesanne. Vallavolikogu on valitud selleks, et arendada elu vallas. Volikogu ei pea mõtlema riiklikult ega isegi maakonna tasandil. Selleks on meil teised instantsid, nende hulgas ministeeriumid.

Ministeerium on pakkunud arutelupartneritele välja ühisdeklaratsiooni projekti, mis sõnastaks täpselt ministeeriumi seisukohad, kuidas õpetajate palgatõusuks lisaraha leida.

See on sisutühi ja deklaratiivne paber. Veider tundub deklaratsiooni ettepanek kaardistada Eesti koolide valupunkte ja õpetajate koormust. Aastast aastasse on seda juba küllalt uuritud. Haridustöötajate liidu korraldatud eelmise aasta tööaja uuring näitas, et sageli kulub õpetajail töökohustuste täitmiseks üle 50 tunni nädalas.

Muidugi, üldise vaesuse foonil võib inimestele tunduda, et mis pühad lehmad need õpetajad on, et kogu aeg palgatõusu nõuavad. Pedagoogide palgatõusu küsimine on habemega lugu. Sellest on palju räägitud, aga reaalseid tulemusi on paraku vähe.

Õpetajate palk on piirkonniti ja kooliti väga erinev. Kas Pärnu maakonnas laiutab pedagoogide palkades lõhe?

Iga uue eelarveaasta algul koostame omavalitsuste kaupa ülevaate oma liikmetele makstava töötasu alammäärade kohta. Käesoleval aastal on kõik maakonna maaomavalitsused rakendanud valitsuse määrusega ette nähtud astmepalga miinimume: nooremõpetajal 608, õpetaja 644 ja vanemõpetaja 736 eurot kuus.

Reaalpalk on aga sageli väiksem, sest õpilaste vähesuse tõttu peab maaõpetaja leppima alakoormusega.

Haridustöötajad jätkavad ministeeriumiga läbirääkimisi 19. septembril. Mida ootate?

Ootame muidugi, et meie ettepanekuid arvestatakse. Kui läheb teisiti, peame liikmetega nõu ja kavandame edasise tegevuse.

Oleme aastaid kannatlikult kuulanud poliitikute lubadusi hariduse väärtustamisest. Ükskord on aeg sõnadelt tegudele minna. Meie lapsed on seda väärt, et neid ei õpetaks ületöötanud ega alamakstud õpetajad.