Arutelu selle üle, kas AS Olerexi tankla rajatised sobivad Raekülla paremini kui olemasolevad raudteejaama hooned, on seni toimunud olukorras, kus lubatud hea arhitektuurse lahendusega tankla projekti- ja muutunud oludele vastavat detailplaneeringu eskiisi ei ole vist küll keegi näinud.
Siiani pole räägitud detailplaneeringust, mis oli aluseks Riia maantee 116 kinnistu ostu-müügitehingule ja mis on võetud aluseks Olerexi rajatiste projekteerimisel-ehitamisel.
Seaduse eiramise hinnaga
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu, milles on kätketud linna ruumilise arengu põhimõtted ja mille kohaselt Pärnu reisijate raudteejaam kuulus ja kuulub säilitamisele, kehtestas Pärnu linnavolikogu kümme aastat tagasi 20. septembril 2001. Planeerimisseaduse 8. paragrahvi 7. lõike järgi on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele ja kehtestamisele või projekteerimistingimuste väljaandmisele.
21. veebruaril 2002 kehtestas Pärnu linnavolikogu (volikogu esimees Väino Linde, linnapea Einar Kelder, linnaarhitekti kohustetäitja Rene Valner) “Riia mnt – Papiniidu tn – raudteevahelise maa-ala detailplaneeringu”, millega muudeti tollase raudteejaama krundi kasutamise sihtotstarvet ja ehitusõigust, mis oli kehtinud linna üldplaneeringuga selges vastuolus.
Kehtestatud detailplaneering lubas senist Riia maantee 116 transpordimaad kasutada ärimaana ja raudteejaama hoonete kohale ehitada 700meetrise ehitusaluse pinna ja 12meetrise kõrgusega (kolmekorruselise maja kõrgus, üldpind 2100 ruutmeetrit) hoone(d).
Seaduse eiramise hinnaga panid tookordsed rahvaesindajad aluse ärimeeste huvile kinnistu omandamise vastu ja seadsid sundseisu praegused linnajuhid, piirates huvi korral nende võimalusi raudteejaama hoonete ja neid ümbritseva kõrghaljastuse säilitamisel.
2003. aastal ostiski Edelaraudteele kuulunud kinnistu OÜ Redstar Invest, mis raudteejaama hoone korda tegi ja siis kinnistu aprillis 2011 Olerexile müüs. Kahju, et uus omanik ei tundnud kuigi palju huvi ostu-müügitehingu õigusliku tausta vastu.
Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon ja linnapea Toomas Kivimägi on 2002. aastal vastu võetud otsuse alusel asunud seisukohale, mille kohaselt neil “puudub õiguslik seljatagune, vältimaks hoone lammutamist, kui omanik seda ise ei soovi säilitada”. Head meelt valmistab mõlema mehe valmisolek mõtete vahetuseks.
Leian siiski, et väljaöeldu ei ole ainus lahendus Riia maantee 116 kinnistu saatuse kujundamisel. Linnavalitsusele võiksid appi tulla 2009. aastal Pärnu linnavolikokku valitud rahvaesindajad, kelle aukohus on enne raudteejaama hoonete lammutus- ja ehitusloa andmist kõrvaldada vastuolud kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu ja 21. veebruaril 2002 kehtestatud detailplaneeringu vahel. See tähendab oma eelkäijate 2002. aastal langetatud otsuse tühistamist ja uue või muudetud detailplaneeringu kehtestamist.
Kui see peaks olema linnavolikogule mingil põhjusel vastumeelt, on võimalik Pärnu linnavolikogu 21.02.2002 otsuse number 10 punkti 1.2 tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seda enam, et volikogu tollases otsuses puuduvad selged motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid “Riia mnt – Papiniidu tn – raudteevahelise maa-ala detailplaneeringu” kehtestamise.
Planeeringud korda
Teise lahendusena näen linna üldplaneeringu muutmist, kuid seda mitte 21. veebruaril 2002 kehtestatud detailplaneeringu, vaid praeguseid reaale (üldplaneeringust erinev liikluskorraldus, raudtee- ja teeseadusest tulenevad kitsendused, Riia maantee 116 kinnistu ehitusõiguse muutmise vajadus, reisijate raudteejaama asukoha määramine, üldsuse huvi vaadeldava piirkonna linnaehitusliku ja arhitektuurse lahenduse vastu) arvestava uue Riia maantee 116 detailplaneeringu alusel, millega linnavalitsus võib soovi korral täpsustada kinnisomandi suhtes seatavaid, seadusest tulenevaid, maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi.
Mõlemad lahendusvariandid on küllalt aeganõudvad, kuid õigusliku korrektsuse ja linna üldistes huvides hädavajalikud.
3. juuli kirjas Pärnu maavanemale Andres Metsojale, kelle pädevusse kuulub järelevalve kohalike omavalitsuste tegevuse üle, püüdsin selgitada olukorda ja palusin maavanemal aidata kaasa vastuolude kõrvaldamisele linna üld- ja kõne all olevast detailplaneeringust, eesmärgiks üldplaneeringus püstitatud eesmärkide elluviimine.
Ma loodan, et maavanem ja linnavolikogu koostöös linnavalitsusega kasutavad paljude muude ülesannete lahendamise kõrval oma õigust, et mõlemad planeeringud korda tehtaks. Selleks, et järgmised sammud Pärnu linnaehituses oleksid igati seaduspärased ja kõikidele pooltele üheselt arusaadavad.