Pärnu Viki teenib kodanikuühiskonda

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Internet

Helilooja Andrus Kallastu eestvõttel loodud Pärnu kodanikuühiskonna portaal Pärnu Viki koondab Pärnu elu parandamise mõtteid.

Kaks aastat tagasi alguse saanud infoportaal on kõigile vabalt kasutatav ja täiendatav info ja ideede kogum, mille eesmärk on edendada koostööd Pärnu linna ja maakonna kodanike ning juhtide vahel.

Portaalis on praegu üle 200 artikli eri teemadel. Peale selle leiab sealt viiteid näiteks Pärnu poliitikute ja organisatsioonide loendile Vikipeedias, Pärnu linna eelarvetele ja nende täitmise aruannetele linna kodulehel, Pärnumaa saadikukandidaatide valimislubadusi 2011. aastal.

Keskkonnas saab algatada petitsiooni, osaleda “Pärnu invapoliitika plaani 2025” koostamisel, tutvuda projektiga “Rail Baltic” või analüüsida ja kommenteerida ettepanekuid “Pärnu arengukava aastani 2025” täiendamise ja parandamise suhtes.

Pärnu Viki kui ideepank

Kallastu jutu järgi tähendab sõna “wiki” havai keeles kiire ja viki-tarkvara on vabalt ja tasuta kasutatav lahendus, mille abil kõik huvilised saavad kirjutada tekste ja lisada pildilist infot. Kõik muudatused ilmuvad viivituseta, reaalajas.

“Olen mõelnud mitme asja peale, mis Pärnus võiks olla paremini. Sellepärast sai see portaal paar aastat tagasi loodud,” rääkis Kallastu oma algatusest. “Mulle tundus, et selle tarkvara võimalusi saaks rakendada kohaliku omavalitsuse ja kogukonna infovahetuse tõhustamiseks.”

Portaali arendada, sinna uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada saavad kõik soovijad. Tarkvararakendus on lihtne, postitamisega tuleb toime igaüks. Võib luua oma kasutajakonto või kirjutada anonüümselt. Kõik tekstid on kohe valmis toimetamiseks ja mõttevahetuseks artikli arutelulehel.

Keskkonda saab üles laadida mis tahes kogukondades toimunud mõttevahetusi linlasi puudutavate probleemide üle, olgu need siis auklikud tänavad või laste vaba aja sisustamine. Kõik selleks, et head ideed üles leitaks ja parimad ellu rakendataks.

Pärnu Viki ei ole siiski entsüklopeedia või ajaleht, pigem töövahend Pärnu linna ja maakonna arengu hetkeseisu analüüsimiseks. Ideaalis leiavad kohalikud poliitikud, ametnikud, ettevõtjad, kolmanda sektori eestvedajad ja muud huvilised portaalist mõtteid projektide ja programmide koostamiseks.

Kallastu sõnutsi kasvab Pärnu Viki tõhusus poliitikaanalüüsi tööriistana eelkõige selle kaudu, mida rohkem inimesi teeb sellesse kaastööd ja mida laiem teemadering käsitlemist leiab.

“Olen portaali kogunud suure hulga inimeste eri aruteludel põhinevaid või meedias välja öeldud probleeme ja ideid,” seletas Kallastu. “Vähemalt on mingi andmekogum olemas ja järgmine faas võiks olla selle analüüsimine. Juba praegu saaks portaali kogunenud probleemide ja ideede käsitlemiseks korraldada näiteks järgmise Pärnu linna arengukonverentsi.”

Portaal tahab aidata probleeme lahendada

Reaalset rakendust kogutud infole loodab ka Iivi Kallaste, kes on portaalis kirja pannud oma ettepanekud Pärnu invapoliitika paremaks muutmise kohta.

“Olime nördinud, et mitut puuetega inimestele olulist teemat ei pandud linna 2025. aasta arengukavasse, vaid kopeeriti sinna varasem, 2015. aasta arengukava, mis pole kõige õnnestunum ja on selgelt siiamaani täitmata,” rääkis Kallaste, kes töötab Eesti patsientide esindusühingu nõustajana ning osaleb puuetega laste vanemate Pärnumaa ühingu ja Downi klubi töös.

“Tegime kevadel oma täiendusettepanekud, aga neid ei võetud sisse. Teemad, mis puudutavad puuetega inimeste õigusi, turvalisust ja üldist sotsiaalset garantiid, on arengukavas nõrgalt kajastatud,” avaldas Kallaste rahulolematust. Tema arvates teevad linnaametnikud sageli koostööd kodanikeühendustega pigem linnukese pärast tööplaanis. Sisulist probleemide arutamist pole ja huvigruppide soove ei arvestata.

Kallastu omakorda leiab, et linnajuhtimise kvaliteedis tekivad probleemid põhiliselt seetõttu, kuna “lihtinimesed” pole omavalitsuse tegevusest piisavalt informeeritud. “Kui linn pole teinud korralikku poliitika-analüüsi ega huvirühmadega nõu pidanud, on otsuste kvaliteet madal ja inimesed rahulolematud,” nentis portaali looja, meenutades näiteks arutelu Raeküla raudteejaama saatuse või Pärnu pereabikeskuse kolimise üle.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo sõnutsi on koostöö elanike ja linnavalitsuse vahel läinud järjest tihedamaks. Sellest annab tunnistust asjaolu, et järjest enam inimesi osaleb arengukavade ja strateegiate ning detailplaneeringute avalikustamisel.

“Linna arengukava protsessis lõi kaasa ligikaudu 200 inimest, see on suur kaasarääkijate hulk, kellest ei taha heas mõttes mööda vaadata,” tõi Murakas-Ollo näite. Lisades, et linnavalitsuse ja volikogu juures käivad ümarlauas koos kodanikeühendused ja aktiivgrupid. Praegu käib koostöös Raeküla Vanakooli keskuse ja MTÜ Kodanikujulgusega projekt “Linn kaasab planeerimisse”.

“Otsuste tegemisel arvestatakse elanike ja kohalike ettevõtjate ettepanekuid ja otsused tehakse, lähtudes linna tasakaalustatud arengust ning eelarvelistest võimalustest,” väitis Murakas-Ollo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles